Vestmik

et Tuttavaks saama   »   es Conociendo otras personas

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [tres]

Conociendo otras personas

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Tere! ¡H--a! ¡_____ ¡-o-a- ------ ¡Hola!
Tere päevast! ¡-ue--s d---! ¡______ d____ ¡-u-n-s d-a-! ------------- ¡Buenos días!
Kuidas läheb? ¿--é t-l? ¿___ t___ ¿-u- t-l- --------- ¿Qué tal?
Tulete te Euroopast? ¿Vi-ne--u------de ---o-a? ¿_____ (______ d_ E______ ¿-i-n- (-s-e-) d- E-r-p-? ------------------------- ¿Viene (usted) de Europa?
Tulete te Ameerikast? ¿--e-- --s-ed--------rica? ¿_____ (______ d_ A_______ ¿-i-n- (-s-e-) d- A-é-i-a- -------------------------- ¿Viene (usted) de América?
Tulete te Aasiast? ¿V-e-- (ust--) de-A---? ¿_____ (______ d_ A____ ¿-i-n- (-s-e-) d- A-i-? ----------------------- ¿Viene (usted) de Asia?
Millises hotellis te peatute? ¿-- -u----cuá--(a--)--ot-l--e-e-------a h-sp-d-do /--da---st-d)? ¿__ q__ / c___ (____ h____ s_ e________ h________ / -__ (_______ ¿-n q-é / c-á- (-m-) h-t-l s- e-c-e-t-a h-s-e-a-o / --a (-s-e-)- ---------------------------------------------------------------- ¿En qué / cuál (am.) hotel se encuentra hospedado / -da (usted)?
Kui kaua te siin juba olete? ¿-or--u-n-o---em-- ha estado (----d)-----? ¿___ c_____ t_____ h_ e_____ (______ a____ ¿-o- c-á-t- t-e-p- h- e-t-d- (-s-e-) a-u-? ------------------------------------------ ¿Por cuánto tiempo ha estado (usted) aquí?
Kui kauaks te jääte? ¿P------n-----e--o p--man-cer-------d---quí? ¿___ c_____ t_____ p__________ (______ a____ ¿-o- c-á-t- t-e-p- p-r-a-e-e-á (-s-e-) a-u-? -------------------------------------------- ¿Por cuánto tiempo permanecerá (usted) aquí?
Kas teile meeldib siin? ¿-- -u--- a---? ¿__ g____ a____ ¿-e g-s-a a-u-? --------------- ¿Le gusta aquí?
Olete te siin puhkusel? ¿E----us----a--í de-v-ca-----s? ¿____ u____ a___ d_ v__________ ¿-s-á u-t-d a-u- d- v-c-c-o-e-? ------------------------------- ¿Está usted aquí de vacaciones?
Külastage mind kunagi! ¡Vi--teme--ua-d---u--r-! ¡________ c_____ q______ ¡-i-í-e-e c-a-d- q-i-r-! ------------------------ ¡Visíteme cuando quiera!
Siin on minu aadress. A-uí -s-á mi---re-c---. A___ e___ m_ d_________ A-u- e-t- m- d-r-c-i-n- ----------------------- Aquí está mi dirección.
Kas näeme homme? ¿N-- v--os -a-a-a? ¿___ v____ m______ ¿-o- v-m-s m-ñ-n-? ------------------ ¿Nos vemos mañana?
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Lo si--to, ---o--- -eng- ot--s--l-ne-. L_ s______ p___ y_ t____ o____ p______ L- s-e-t-, p-r- y- t-n-o o-r-s p-a-e-. -------------------------------------- Lo siento, pero ya tengo otros planes.
Hüvasti! ¡----s- - ----o! ¡______ / ¡_____ ¡-d-ó-! / ¡-h-o- ---------------- ¡Adiós! / ¡Chao!
Nägemiseni! ¡--i-s- /-¡H-s-a-l--vista! ¡______ / ¡_____ l_ v_____ ¡-d-ó-! / ¡-a-t- l- v-s-a- -------------------------- ¡Adiós! / ¡Hasta la vista!
Varsti näeme! ¡-ast- -r-n-o! ¡_____ p______ ¡-a-t- p-o-t-! -------------- ¡Hasta pronto!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!