Vestmik

et Minevik 3   »   es Pretérito 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [ochenta y tres]

Pretérito 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
helistama h------p---t--é-o-o h_____ p__ t_______ h-b-a- p-r t-l-f-n- ------------------- hablar por teléfono
Ma helistasin. H- ha-l-do-p---t-l-f--o. H_ h______ p__ t________ H- h-b-a-o p-r t-l-f-n-. ------------------------ He hablado por teléfono.
Ma olin terve selle aja telefonil. He-h-b-ado por te-éf--- tod--e---a--. H_ h______ p__ t_______ t___ e_ r____ H- h-b-a-o p-r t-l-f-n- t-d- e- r-t-. ------------------------------------- He hablado por teléfono todo el rato.
küsima p-e---t-r p________ p-e-u-t-r --------- preguntar
Ma küsisin. (Y-)--e p-e--nt--o. (___ h_ p__________ (-o- h- p-e-u-t-d-. ------------------- (Yo) he preguntado.
Ma olen alati küsinud. Si-m-r- -e--re--nt-do. S______ h_ p__________ S-e-p-e h- p-e-u-t-d-. ---------------------- Siempre he preguntado.
jutustama c----r c_____ c-n-a- ------ contar
Ma jutustasin. He--onta--. H_ c_______ H- c-n-a-o- ----------- He contado.
Ma jutustasin terve loo ära. He----t-do-t-----a his-or--. H_ c______ t___ l_ h________ H- c-n-a-o t-d- l- h-s-o-i-. ---------------------------- He contado toda la historia.
õppima estudiar e_______ e-t-d-a- -------- estudiar
Ma õppisin. H- est-d--do. H_ e_________ H- e-t-d-a-o- ------------- He estudiado.
Ma õppisin terve õhtu. He estud-a-- to-- -a----d-. H_ e________ t___ l_ t_____ H- e-t-d-a-o t-d- l- t-r-e- --------------------------- He estudiado toda la tarde.
töötama t-ab-jar t_______ t-a-a-a- -------- trabajar
Ma töötasin. H- ----a----. H_ t_________ H- t-a-a-a-o- ------------- He trabajado.
Ma töötasin terve päeva. He ---b----- t--o-el -ía. H_ t________ t___ e_ d___ H- t-a-a-a-o t-d- e- d-a- ------------------------- He trabajado todo el día.
sööma c-mer c____ c-m-r ----- comer
Ma sõin. He-c-m-d-. H_ c______ H- c-m-d-. ---------- He comido.
Ma sõin kogu toidu ära. Me-he c-m--o-to-a -a---mida. M_ h_ c_____ t___ l_ c______ M- h- c-m-d- t-d- l- c-m-d-. ---------------------------- Me he comido toda la comida.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hispaania (1-100) MP3 hispaania (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!