Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   es Preguntas – Pretérito 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [ochenta y seis]

Preguntas – Pretérito 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? ¿--é ---bat--t- p-s-ste? ¿___ c______ t_ p_______ ¿-u- c-r-a-a t- p-s-s-e- ------------------------ ¿Qué corbata te pusiste?
Millise auto sa ostsid? ¿-u- ----e t--h-s-c--p-ad-? ¿___ c____ t_ h__ c________ ¿-u- c-c-e t- h-s c-m-r-d-? --------------------------- ¿Qué coche te has comprado?
Millise ajalehe sa tellisid? ¿A-q-é --riód--o-te-h-------rit-? ¿_ q__ p________ t_ h__ s________ ¿- q-é p-r-ó-i-o t- h-s s-s-r-t-? --------------------------------- ¿A qué periódico te has suscrito?
Keda te nägite? ¿A-q---- ---vi--- (us--d)? ¿_ q____ h_ v____ (_______ ¿- q-i-n h- v-s-o (-s-e-)- -------------------------- ¿A quién ha visto (usted)?
Kellega te kohtusite? ¿A-q--én -e--a -nc--t-a-------e-)? ¿_ q____ s_ h_ e_________ (_______ ¿- q-i-n s- h- e-c-n-r-d- (-s-e-)- ---------------------------------- ¿A quién se ha encontrado (usted)?
Kelle te ära tundsite? ¿---------a -eco--ci-- -us--d-? ¿_ q____ h_ r_________ (_______ ¿- q-i-n h- r-c-n-c-d- (-s-e-)- ------------------------------- ¿A quién ha reconocido (usted)?
Millal te ärkasite? ¿A --é-h-r--se-h---evantad--(-s-ed-? ¿_ q__ h___ s_ h_ l________ (_______ ¿- q-é h-r- s- h- l-v-n-a-o (-s-e-)- ------------------------------------ ¿A qué hora se ha levantado (usted)?
Millal te alustasite? ¿---u- -----h--emp---d---us-e-)? ¿_ q__ h___ h_ e_______ (_______ ¿- q-é h-r- h- e-p-z-d- (-s-e-)- -------------------------------- ¿A qué hora ha empezado (usted)?
Millal te lõpetasite? ¿A q-é-h----h- t-r---a-o? ¿_ q__ h___ h_ t_________ ¿- q-é h-r- h- t-r-i-a-o- ------------------------- ¿A qué hora ha terminado?
Miks te ärkasite? ¿--r q-é -- h----sp-r-ad--(-st-d-? ¿___ q__ s_ h_ d_________ (_______ ¿-o- q-é s- h- d-s-e-t-d- (-s-e-)- ---------------------------------- ¿Por qué se ha despertado (usted)?
Miks te õpetajaks hakkasite? ¿Por--u---e --zo (---ed) -a-str-? ¿___ q__ s_ h___ (______ m_______ ¿-o- q-é s- h-z- (-s-e-) m-e-t-o- --------------------------------- ¿Por qué se hizo (usted) maestro?
Miks te takso võtsite? ¿-----u--h- c----o-/-tom-d-----.) -u-ted)--- ta-i? ¿___ q__ h_ c_____ / t_____ (____ (______ u_ t____ ¿-o- q-é h- c-g-d- / t-m-d- (-m-) (-s-e-) u- t-x-? -------------------------------------------------- ¿Por qué ha cogido / tomado (am.) (usted) un taxi?
Kust te tulite? ¿-e--ó-de h--v---d--(-s---)? ¿__ d____ h_ v_____ (_______ ¿-e d-n-e h- v-n-d- (-s-e-)- ---------------------------- ¿De dónde ha venido (usted)?
Kuhu te läksite? ¿A---n-e h- --- -us---)? ¿_ d____ h_ i__ (_______ ¿- d-n-e h- i-o (-s-e-)- ------------------------ ¿A dónde ha ido (usted)?
Kus te olite? ¿--nd---a-----d- -usted)? ¿_____ h_ e_____ (_______ ¿-ó-d- h- e-t-d- (-s-e-)- ------------------------- ¿Dónde ha estado (usted)?
Keda sa aitasid? ¿--qu--- -----y-dad-? ¿_ q____ h__ a_______ ¿- q-i-n h-s a-u-a-o- --------------------- ¿A quién has ayudado?
Kellele sa kirjutasid? ¿A --i-- -- ------c--t-? ¿_ q____ l_ h__ e_______ ¿- q-i-n l- h-s e-c-i-o- ------------------------ ¿A quién le has escrito?
Kellele sa vastasid? ¿A-q--én le --s res--nd----/ con-es--d-? ¿_ q____ l_ h__ r_________ / c__________ ¿- q-i-n l- h-s r-s-o-d-d- / c-n-e-t-d-? ---------------------------------------- ¿A quién le has respondido / contestado?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hispaania (1-100) MP3 hispaania (1-100)
Videot ei leitud!

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...