Vestmik

et Small Talk 1   »   sv Småprat 1

20 [kakskümmend]

Small Talk 1

Small Talk 1

20 [tjugo]

Småprat 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Tundke end mugavalt! Slå-er -e-! S__ e_ n___ S-å e- n-r- ----------- Slå er ner! 0
Tundke end nagu kodus! Kän--er-s-----m-a! K___ e_ s__ h_____ K-n- e- s-m h-m-a- ------------------ Känn er som hemma! 0
Mida te juua soovite? V-- vil- -i ha--tt---i-ka? V__ v___ n_ h_ a__ d______ V-d v-l- n- h- a-t d-i-k-? -------------------------- Vad vill ni ha att dricka? 0
Meeldib teile muusika? T-cke- -i--m-m-s-k? T_____ n_ o_ m_____ T-c-e- n- o- m-s-k- ------------------- Tycker ni om musik? 0
Mulle meeldib klassikaline muusika. Ja- ----e- om k-ass-s- mu--k. J__ t_____ o_ k_______ m_____ J-g t-c-e- o- k-a-s-s- m-s-k- ----------------------------- Jag tycker om klassisk musik. 0
Siin on mu CD-d. Här--r-min---d-skivor. H__ ä_ m___ c_________ H-r ä- m-n- c---k-v-r- ---------------------- Här är mina cd-skivor. 0
Kas te mängite mõnda pilli? Sp--ar-n----got-in-tr-m-n-? S_____ n_ n____ i__________ S-e-a- n- n-g-t i-s-r-m-n-? --------------------------- Spelar ni något instrument? 0
Siin on mu kitarr. Hä--ä- mi- -itar-. H__ ä_ m__ g______ H-r ä- m-n g-t-r-. ------------------ Här är min gitarr. 0
Laulate te meelsasti? Tyck-r ni-o- -tt sjun-a? T_____ n_ o_ a__ s______ T-c-e- n- o- a-t s-u-g-? ------------------------ Tycker ni om att sjunga? 0
On teil lapsi? Ha---i -a-n? H__ n_ b____ H-r n- b-r-? ------------ Har ni barn? 0
On teil koer? H---ni-e-----d? H__ n_ e_ h____ H-r n- e- h-n-? --------------- Har ni en hund? 0
On teil kass? H---ni--n---tt? H__ n_ e_ k____ H-r n- e- k-t-? --------------- Har ni en katt? 0
Siin on mu raamatud. Här ä- m-n- -öc--r. H__ ä_ m___ b______ H-r ä- m-n- b-c-e-. ------------------- Här är mina böcker. 0
Ma loen hetkel seda raamatut. Ja- l---r-ju---nu-d-n-hä--b--e-. J__ l____ j___ n_ d__ h__ b_____ J-g l-s-r j-s- n- d-n h-r b-k-n- -------------------------------- Jag läser just nu den här boken. 0
Mida teile lugeda meeldib? Vad -y--e---i om---t l--a? V__ t_____ n_ o_ a__ l____ V-d t-c-e- n- o- a-t l-s-? -------------------------- Vad tycker ni om att läsa? 0
Käite te meelsasti kontsertidel? Tycker-ni--m -t- g- på -on-er-? T_____ n_ o_ a__ g_ p_ k_______ T-c-e- n- o- a-t g- p- k-n-e-t- ------------------------------- Tycker ni om att gå på konsert? 0
Käite te meelsasti teatris? Ty---r -i -m-at- ---på--e-t--? T_____ n_ o_ a__ g_ p_ t______ T-c-e- n- o- a-t g- p- t-a-e-? ------------------------------ Tycker ni om att gå på teater? 0
Käite te meelsasti ooperis? Ty--e---i-o--a---gå -å-o----n? T_____ n_ o_ a__ g_ p_ o______ T-c-e- n- o- a-t g- p- o-e-a-? ------------------------------ Tycker ni om att gå på operan? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Emakeel? Isakeel.

Kellelt sina lapsena keelt õppisid? Kindlasti vastad, et emalt. Enamik inimesi maailmas arvavad nii. Sõna emakeel esineb peaaegu kõigil rahvastel. See sõna on tuttav nii inglastele kui hiinlastele. Võibolla seepärast, et ema veedab lastega kõige rohkem aega. Kuid viimased uuringud on andnud teistsugused tulemused. Väidetavalt on meie keel suuresti meie isade keel. Teadlased uurisid seguhõimude geneetilist materjali ja keeli. Sellistes hõimudes olid vanemad pärit erinevatest kultuuridest. Need hõimud said alguse tuhandeid aastaid tagasi. Põhjuseks olid suured rändevood. Nende seguhõimude geneetilist materjali uuriti geenianalüüsi teel. Seejärel võrreldi tulemusi hõimu keelega. Enamik hõime kõnelevad oma esiisade keelt. See tähendab, et riigi keel pärineb Y-kromosoomist. Niisiis tõid mehed oma keele võõrale maale kaasa. Naised aga võtsid omaks meeste toodud uue keele . Aga ka tänapäeval on meie esiisadel meie keelele suur mõju. Sest beebid keskenduvad õppimisel isa keelele. Isad räägivad oma lastega tunduvalt vähem kui emad. Meeste lauseehitus on ka lihtsam kui naistel. Seetõttu sobib isa keel väikelapsele paremini. See ei kurna neid ja on lihtsamini õpitav. Sellepärast lapsed eelistavad rääkimisel imiteerida pigem isa, mitte ema. Hiljem aga hakkab ema sõnavara lapse keelt kujundama. Sel moel mõjutavad meie keelt nii emad kui ka isad. Niisiis peaks oma keelt kutsuma hoopis vanemate keeleks!
Kas sa teadsid?
Itaalia keel kuulub romaani keelte hulka. See tähendab, et see on arenenud ladina keelest. Itaalia keel on emakeeleks umbes 70 miljonile inimesele. Suurem osa nendest elab Itaalias. Aga ka Sloveenias ja Horvaatias mõistetakse itaalia keelt. Koloniaalpoliitika kaudu viidi see keel Aafrikasse. Paljud vanemad inimesed Liibüas, Somaalias ja Eritreas mõistavad veel tänagi itaalia keelt. Samuti võtsid arvukad väljarändajad keele oma uude kodukohta kaasa. Itaaliakeelseid kogukondi leidub eelkõige Lõuna-Ameerikas. Itaalia keel on seal tihti hispaania keelega segunenud ning uusi keeli loonud. Itaalia keele juures on eriline tema erinevad dialektid. Seetõttu räägivad mõned keeleteadlased lausa omaette keeltest. Itaalia keele õigekiri ei ole raske, see jäljendab hääldust. Väga paljudele on itaalia keel maailma kõige ilusam keel! Võib-olla ka sellepärast, et see nii muusika, disaini kui ka hea köögi keel on?