Vestmik

et Kehaosad   »   id Bagian-bagian tubuh

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [lima puluh delapan]

Bagian-bagian tubuh

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti indoneesia Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Sa-a-m--ggam-ar -eoran-----a. S___ m_________ s______ p____ S-y- m-n-g-m-a- s-o-a-g p-i-. ----------------------------- Saya menggambar seorang pria. 0
Esiteks pea. P-rt-m---a-a-kep-lan-a. P___________ k_________ P-r-a-a-t-m- k-p-l-n-a- ----------------------- Pertama-tama kepalanya. 0
Mees kannab mütsi. Pri--it--m---kai-t---. P___ i__ m______ t____ P-i- i-u m-m-k-i t-p-. ---------------------- Pria itu memakai topi. 0
Juukseid ei ole näha. Ra---t--a t---k-k---hatan. R________ t____ k_________ R-m-u-n-a t-d-k k-l-h-t-n- -------------------------- Rambutnya tidak kelihatan. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Teli-ga--- -u-a ----- ke-ih----. T_________ j___ t____ k_________ T-l-n-a-y- j-g- t-d-k k-l-h-t-n- -------------------------------- Telinganya juga tidak kelihatan. 0
Selga ei ole ka näha. Pu-gg-ng-------a-t--ak -e--hata-. P__________ j___ t____ k_________ P-n-g-n-n-a j-g- t-d-k k-l-h-t-n- --------------------------------- Punggungnya juga tidak kelihatan. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Say---e--g---ar-m-t--da--m-lu-n-a. S___ m_________ m___ d__ m________ S-y- m-n-g-m-a- m-t- d-n m-l-t-y-. ---------------------------------- Saya menggambar mata dan mulutnya. 0
Mees tantsib ja naerab. Pr---i-u------nsa--a- -er----. P___ i__ b_______ d__ t_______ P-i- i-u b-r-a-s- d-n t-r-a-a- ------------------------------ Pria itu berdansa dan tertawa. 0
Mehel on pikk nina. P--a-itu-m-m--nya- hidun- ya-- pan-an-. P___ i__ m________ h_____ y___ p_______ P-i- i-u m-m-u-y-i h-d-n- y-n- p-n-a-g- --------------------------------------- Pria itu mempunyai hidung yang panjang. 0
Ta kannab keppi käes. D-a m-mega-g t--gka- di----gann--. D__ m_______ t______ d_ t_________ D-a m-m-g-n- t-n-k-t d- t-n-a-n-a- ---------------------------------- Dia memegang tongkat di tangannya. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. D---m-ngen-----syal ---le--rny-. D__ m_________ s___ d_ l________ D-a m-n-e-a-a- s-a- d- l-h-r-y-. -------------------------------- Dia mengenakan syal di lehernya. 0
On talv ja külm. In- mu-i- din-in --n ---c---- d-----. I__ m____ d_____ d__ c_______ d______ I-i m-s-m d-n-i- d-n c-a-a-y- d-n-i-. ------------------------------------- Ini musim dingin dan cuacanya dingin. 0
Käed on tugevad. T---a-n-a----t. T________ k____ T-n-a-n-a k-a-. --------------- Tangannya kuat. 0
Jalad on samuti tugevad. K-k--ya juga---a-. K______ j___ k____ K-k-n-a j-g- k-a-. ------------------ Kakinya juga kuat. 0
See mees on lumest. P-ia -t--t-rbu-t da-i --l-u. P___ i__ t______ d___ s_____ P-i- i-u t-r-u-t d-r- s-l-u- ---------------------------- Pria itu terbuat dari salju. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. D-a t--a- -enge---an----an- --n m--t--. D__ t____ m_________ c_____ d__ m______ D-a t-d-k m-n-e-a-a- c-l-n- d-n m-n-e-. --------------------------------------- Dia tidak mengenakan celana dan mantel. 0
Kuid see mees ei külmeta. Ta-----i- -t- -idak keding-n-n. T___ p___ i__ t____ k__________ T-p- p-i- i-u t-d-k k-d-n-i-a-. ------------------------------- Tapi pria itu tidak kedinginan. 0
Ta on lumemees. D-a i-- ------ s--ju. D__ i__ b_____ s_____ D-a i-u b-n-k- s-l-u- --------------------- Dia itu boneka salju. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + indoneesia (1-100) MP3 indoneesia (1-100)
Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...