Vestmik

et Kehaosad   »   sv Kroppsdelar

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [femtioåtta]

Kroppsdelar

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Ja- r--ar -n---n. J__ r____ e_ m___ J-g r-t-r e- m-n- ----------------- Jag ritar en man. 0
Esiteks pea. F-rs- -u-u--t. F____ h_______ F-r-t h-v-d-t- -------------- Först huvudet. 0
Mees kannab mütsi. M-n--- b----n-ha--. M_____ b__ e_ h____ M-n-e- b-r e- h-t-. ------------------- Mannen bär en hatt. 0
Juukseid ei ole näha. Hå--t--e--m---i-te. H____ s__ m__ i____ H-r-t s-r m-n i-t-. ------------------- Håret ser man inte. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Öron-- ----m-n---t- ---l--. Ö_____ s__ m__ i___ h______ Ö-o-e- s-r m-n i-t- h-l-e-. --------------------------- Öronen ser man inte heller. 0
Selga ei ole ka näha. Ry---n-s-----n ---- -el-e-. R_____ s__ m__ i___ h______ R-g-e- s-r m-n i-t- h-l-e-. --------------------------- Ryggen ser man inte heller. 0
Ma joonistan silmad ja suu. J-g -i-a--ög--en -c--mu----. J__ r____ ö_____ o__ m______ J-g r-t-r ö-o-e- o-h m-n-e-. ---------------------------- Jag ritar ögonen och munnen. 0
Mees tantsib ja naerab. M----- -a--ar-oc--s----t--. M_____ d_____ o__ s________ M-n-e- d-n-a- o-h s-r-t-a-. --------------------------- Mannen dansar och skrattar. 0
Mehel on pikk nina. Ma-----h-r ----å---nä--. M_____ h__ e_ l___ n____ M-n-e- h-r e- l-n- n-s-. ------------------------ Mannen har en lång näsa. 0
Ta kannab keppi käes. H-n--a- e--k--p------den. H__ h__ e_ k___ i h______ H-n h-r e- k-p- i h-n-e-. ------------------------- Han har en käpp i handen. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. H-- --- oc-så-en -ja-----t -a-s--. H__ h__ o____ e_ s___ r___ h______ H-n h-r o-k-å e- s-a- r-n- h-l-e-. ---------------------------------- Han har också en sjal runt halsen. 0
On talv ja külm. D-t ä- v-n--- --h de- -r-k--lt. D__ ä_ v_____ o__ d__ ä_ k_____ D-t ä- v-n-e- o-h d-t ä- k-l-t- ------------------------------- Det är vinter och det är kallt. 0
Käed on tugevad. A-------ä----aft-ga. A______ ä_ k________ A-m-r-a ä- k-a-t-g-. -------------------- Armarna är kraftiga. 0
Jalad on samuti tugevad. B-----är-ock-- -raftig-. B____ ä_ o____ k________ B-n-n ä- o-k-å k-a-t-g-. ------------------------ Benen är också kraftiga. 0
See mees on lumest. M----n ä- -v -nö. M_____ ä_ a_ s___ M-n-e- ä- a- s-ö- ----------------- Mannen är av snö. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. H-n--ar---ga-by-or o-- i--en ö-e-r---. H__ h__ i___ b____ o__ i____ ö________ H-n h-r i-g- b-x-r o-h i-g-n ö-e-r-c-. -------------------------------------- Han har inga byxor och ingen överrock. 0
Kuid see mees ei külmeta. Me---an-e- -r--e- ----. M__ m_____ f_____ i____ M-n m-n-e- f-y-e- i-t-. ----------------------- Men mannen fryser inte. 0
Ta on lumemees. H----r -n s-ög----. H__ ä_ e_ s________ H-n ä- e- s-ö-u-b-. ------------------- Han är en snögubbe. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...