Vestmik

et Kehaosad   »   it Parti del corpo

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [cinquantotto]

Parti del corpo

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Io---s-gno -- ----. I_ d______ u_ u____ I- d-s-g-o u- u-m-. ------------------- Io disegno un uomo. 0
Esiteks pea. Pri-a la-te-t-. P____ l_ t_____ P-i-a l- t-s-a- --------------- Prima la testa. 0
Mees kannab mütsi. L’--m- -ndossa-u- c-pp-llo. L_____ i______ u_ c________ L-u-m- i-d-s-a u- c-p-e-l-. --------------------------- L’uomo indossa un cappello. 0
Juukseid ei ole näha. Non-si --do-o--------li. N__ s_ v_____ i c_______ N-n s- v-d-n- i c-p-l-i- ------------------------ Non si vedono i capelli. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. N-- si-v--on--nean--- -e -r-c----. N__ s_ v_____ n______ l_ o________ N-n s- v-d-n- n-a-c-e l- o-e-c-i-. ---------------------------------- Non si vedono neanche le orecchie. 0
Selga ei ole ka näha. N-n-s-------nea-----la -chiena. N__ s_ v___ n______ l_ s_______ N-n s- v-d- n-a-c-e l- s-h-e-a- ------------------------------- Non si vede neanche la schiena. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Io-di--g-----i --chi-e-----oc-a. I_ d______ g__ o____ e l_ b_____ I- d-s-g-o g-i o-c-i e l- b-c-a- -------------------------------- Io disegno gli occhi e la bocca. 0
Mees tantsib ja naerab. L’u-mo--alla ---ide. L_____ b____ e r____ L-u-m- b-l-a e r-d-. -------------------- L’uomo balla e ride. 0
Mehel on pikk nina. L-u--o--a-il na---l-n--. L_____ h_ i_ n___ l_____ L-u-m- h- i- n-s- l-n-o- ------------------------ L’uomo ha il naso lungo. 0
Ta kannab keppi käes. Lui ha i- --no u- --s--n-. L__ h_ i_ m___ u_ b_______ L-i h- i- m-n- u- b-s-o-e- -------------------------- Lui ha in mano un bastone. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. Lu--i---s---a-che una s-iar----nto--o -- --ll-. L__ i______ a____ u__ s______ i______ a_ c_____ L-i i-d-s-a a-c-e u-a s-i-r-a i-t-r-o a- c-l-o- ----------------------------------------------- Lui indossa anche una sciarpa intorno al collo. 0
On talv ja külm. È-i---rn--e fa -r---o. È i______ e f_ f______ È i-v-r-o e f- f-e-d-. ---------------------- È inverno e fa freddo. 0
Käed on tugevad. L--br-c-----o-o--o-us--. L_ b______ s___ r_______ L- b-a-c-a s-n- r-b-s-e- ------------------------ Le braccia sono robuste. 0
Jalad on samuti tugevad. An-he ---g-m---so-- r------. A____ l_ g____ s___ r_______ A-c-e l- g-m-e s-n- r-b-s-e- ---------------------------- Anche le gambe sono robuste. 0
See mees on lumest. L’-o---è-fa--o-d--ne--. L_____ è f____ d_ n____ L-u-m- è f-t-o d- n-v-. ----------------------- L’uomo è fatto di neve. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. No--i--o-s- n- p-n----ni n- ---po--o-/ sopr--it-. N__ i______ n_ p________ n_ c_______ / s_________ N-n i-d-s-a n- p-n-a-o-i n- c-p-o-t- / s-p-a-i-o- ------------------------------------------------- Non indossa né pantaloni né cappotto / soprabito. 0
Kuid see mees ei külmeta. M- -’---o-no--ha ----do. M_ l_____ n__ h_ f______ M- l-u-m- n-n h- f-e-d-. ------------------------ Ma l’uomo non ha freddo. 0
Ta on lumemees. È--n -up-z---d- nev-. È u_ p______ d_ n____ È u- p-p-z-o d- n-v-. --------------------- È un pupazzo di neve. 0

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...