Vestmik

et Kehaosad   »   de Körperteile

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [achtundfünfzig]

Körperteile

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. I-h-z--c-ne -i-en M--n. I__ z______ e____ M____ I-h z-i-h-e e-n-n M-n-. ----------------------- Ich zeichne einen Mann. 0
Esiteks pea. Z-ers- -en -op-. Z_____ d__ K____ Z-e-s- d-n K-p-. ---------------- Zuerst den Kopf. 0
Mees kannab mütsi. De----nn-tr--- -i-en H-t. D__ M___ t____ e____ H___ D-r M-n- t-ä-t e-n-n H-t- ------------------------- Der Mann trägt einen Hut. 0
Juukseid ei ole näha. D-- Ha-re-s---t-----n--h-. D__ H____ s____ m__ n_____ D-e H-a-e s-e-t m-n n-c-t- -------------------------- Die Haare sieht man nicht. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Die---r-n-sieh--m-- -uch---c--. D__ O____ s____ m__ a___ n_____ D-e O-r-n s-e-t m-n a-c- n-c-t- ------------------------------- Die Ohren sieht man auch nicht. 0
Selga ei ole ka näha. D-n-R----- s--ht m-n-auc-------. D__ R_____ s____ m__ a___ n_____ D-n R-c-e- s-e-t m-n a-c- n-c-t- -------------------------------- Den Rücken sieht man auch nicht. 0
Ma joonistan silmad ja suu. I-h-ze-chn--------g-n u-- d---M--d. I__ z______ d__ A____ u__ d__ M____ I-h z-i-h-e d-e A-g-n u-d d-n M-n-. ----------------------------------- Ich zeichne die Augen und den Mund. 0
Mees tantsib ja naerab. D-r M--n-ta-z- --- l----. D__ M___ t____ u__ l_____ D-r M-n- t-n-t u-d l-c-t- ------------------------- Der Mann tanzt und lacht. 0
Mehel on pikk nina. D-r M-nn ha- e--e -ange---s-. D__ M___ h__ e___ l____ N____ D-r M-n- h-t e-n- l-n-e N-s-. ----------------------------- Der Mann hat eine lange Nase. 0
Ta kannab keppi käes. E---rägt -i-e---t-c-----d-- -ä-d--. E_ t____ e____ S____ i_ d__ H______ E- t-ä-t e-n-n S-o-k i- d-n H-n-e-. ----------------------------------- Er trägt einen Stock in den Händen. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. Er-----t -u-h-ei-e--S--al-u- de- H---. E_ t____ a___ e____ S____ u_ d__ H____ E- t-ä-t a-c- e-n-n S-h-l u- d-n H-l-. -------------------------------------- Er trägt auch einen Schal um den Hals. 0
On talv ja külm. Es-is- W-n--r --- -- is------. E_ i__ W_____ u__ e_ i__ k____ E- i-t W-n-e- u-d e- i-t k-l-. ------------------------------ Es ist Winter und es ist kalt. 0
Käed on tugevad. D-- A--e s-n- --äf---. D__ A___ s___ k_______ D-e A-m- s-n- k-ä-t-g- ---------------------- Die Arme sind kräftig. 0
Jalad on samuti tugevad. Die -e-ne s--d-auch k------. D__ B____ s___ a___ k_______ D-e B-i-e s-n- a-c- k-ä-t-g- ---------------------------- Die Beine sind auch kräftig. 0
See mees on lumest. De--Mann-i-t -u---c----. D__ M___ i__ a__ S______ D-r M-n- i-t a-s S-h-e-. ------------------------ Der Mann ist aus Schnee. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Er tr-gt --in- H-s--un---e--e- ---t-l. E_ t____ k____ H___ u__ k_____ M______ E- t-ä-t k-i-e H-s- u-d k-i-e- M-n-e-. -------------------------------------- Er trägt keine Hose und keinen Mantel. 0
Kuid see mees ei külmeta. Ab---d-r -----frie-- -i---. A___ d__ M___ f_____ n_____ A-e- d-r M-n- f-i-r- n-c-t- --------------------------- Aber der Mann friert nicht. 0
Ta on lumemees. E--is----n--ch-ee----. E_ i__ e__ S__________ E- i-t e-n S-h-e-m-n-. ---------------------- Er ist ein Schneemann. 0

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...