Vestmik

et Kehaosad   »   nn Kroppsdelar

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [femtiåtte]

Kroppsdelar

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. E- t-i---r ein-m-nn. E_ t______ e__ m____ E- t-i-n-r e-n m-n-. -------------------- Eg teiknar ein mann. 0
Esiteks pea. F-rs- ho-----. F____ h_______ F-r-t h-v-d-t- -------------- Fyrst hovudet. 0
Mees kannab mütsi. Ma-n-- h-r p----g ein--at-. M_____ h__ p_ s__ e__ h____ M-n-e- h-r p- s-g e-n h-t-. --------------------------- Mannen har på seg ein hatt. 0
Juukseid ei ole näha. Du---r-ikkj- h-r--. D_ s__ i____ h_____ D- s-r i-k-e h-r-t- ------------------- Du ser ikkje håret. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. D------i--j- -yro -e----. D_ s__ i____ ø___ h______ D- s-r i-k-e ø-r- h-l-e-. ------------------------- Du ser ikkje øyro heller. 0
Selga ei ole ka näha. D--s-- -kk---r-g-e--hel--r. D_ s__ i____ r_____ h______ D- s-r i-k-e r-g-e- h-l-e-. --------------------------- Du ser ikkje ryggen heller. 0
Ma joonistan silmad ja suu. E--tei---- aug- -- munn-n. E_ t______ a___ o_ m______ E- t-i-n-r a-g- o- m-n-e-. -------------------------- Eg teiknar augo og munnen. 0
Mees tantsib ja naerab. Mann-- da---- o--le-. M_____ d_____ o_ l___ M-n-e- d-n-a- o- l-r- --------------------- Mannen dansar og ler. 0
Mehel on pikk nina. M-n--n-ha---ang-n-se. M_____ h__ l___ n____ M-n-e- h-r l-n- n-s-. --------------------- Mannen har lang nase. 0
Ta kannab keppi käes. Han--a--ei-----kk ----nda. H__ h__ e__ s____ i h_____ H-n h-r e-n s-o-k i h-n-a- -------------------------- Han har ein stokk i handa. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. H-n -ar-ò- --t-s-j-rf --n-t -a--e-. H__ h__ ò_ e__ s_____ r____ h______ H-n h-r ò- e-t s-j-r- r-n-t h-l-e-. ----------------------------------- Han har òg eit skjerf rundt halsen. 0
On talv ja külm. Det--r-v-n--r--og de- er --ldt. D__ e_ v______ o_ d__ e_ k_____ D-t e- v-n-e-, o- d-t e- k-l-t- ------------------------------- Det er vinter, og det er kaldt. 0
Käed on tugevad. A-m--- e- k--ftig-. A_____ e_ k________ A-m-n- e- k-a-t-g-. ------------------- Armane er kraftige. 0
Jalad on samuti tugevad. Be-n---- ---k-aftig-. B____ e_ ò_ k________ B-i-a e- ò- k-a-t-g-. --------------------- Beina er òg kraftige. 0
See mees on lumest. Man--- ----- snø. M_____ e_ a_ s___ M-n-e- e- a- s-ø- ----------------- Mannen er av snø. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. H-n-h-r in-a -u-s--på ---- -- --g-n-fr-k-. H__ h__ i___ b____ p_ s___ o_ i____ f_____ H-n h-r i-g- b-k-e p- s-g- o- i-g-n f-a-k- ------------------------------------------ Han har inga bukse på seg, og ingen frakk. 0
Kuid see mees ei külmeta. M------nen -ry- ik-j-. M__ m_____ f___ i_____ M-n m-n-e- f-y- i-k-e- ---------------------- Men mannen frys ikkje. 0
Ta on lumemees. D----r -----nø---n. D__ e_ e__ s_______ D-t e- e-n s-ø-a-n- ------------------- Det er ein snømann. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...