Vestmik

et Kehaosad   »   sl Deli telesa

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [oseminpetdeset]

Deli telesa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Riš-- -oža. R____ m____ R-š-m m-ž-. ----------- Rišem moža. 0
Esiteks pea. N-j-r-j--l-vo. N______ g_____ N-j-r-j g-a-o- -------------- Najprej glavo. 0
Mees kannab mütsi. M-ž -o-- -lob--. M__ n___ k______ M-ž n-s- k-o-u-. ---------------- Mož nosi klobuk. 0
Juukseid ei ole näha. La------- -i-i. L__ s_ n_ v____ L-s s- n- v-d-. --------------- Las se ne vidi. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. T--- uš-- -e -- ---i. T___ u___ s_ n_ v____ T-d- u-e- s- n- v-d-. --------------------- Tudi ušes se ne vidi. 0
Selga ei ole ka näha. Hr--a tudi-n- -i--ti. H____ t___ n_ v______ H-b-a t-d- n- v-d-t-. --------------------- Hrbta tudi ni videti. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Ri--m o-- i--us-a. R____ o__ i_ u____ R-š-m o-i i- u-t-. ------------------ Rišem oči in usta. 0
Mees tantsib ja naerab. Mo- pleš- in -e smeje. M__ p____ i_ s_ s_____ M-ž p-e-e i- s- s-e-e- ---------------------- Mož pleše in se smeje. 0
Mehel on pikk nina. Mož-i---do-g----. M__ i__ d___ n___ M-ž i-a d-l- n-s- ----------------- Mož ima dolg nos. 0
Ta kannab keppi käes. V-rokah-drži-p-lic-. V r____ d___ p______ V r-k-h d-ž- p-l-c-. -------------------- V rokah drži palico. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. O---- vr--a-ima-ov---ša-. O____ v____ i__ o___ š___ O-o-i v-a-a i-a o-i- š-l- ------------------------- Okoli vrata ima ovit šal. 0
On talv ja külm. Z-m---e -n----mr--o. Z___ j_ i_ j_ m_____ Z-m- j- i- j- m-z-o- -------------------- Zima je in je mrzlo. 0
Käed on tugevad. R-ke so močne. R___ s_ m_____ R-k- s- m-č-e- -------------- Roke so močne. 0
Jalad on samuti tugevad. T------g- s-------. T___ n___ s_ m_____ T-d- n-g- s- m-č-e- ------------------- Tudi noge so močne. 0
See mees on lumest. Mo---e iz-s-e--. M__ j_ i_ s_____ M-ž j- i- s-e-a- ---------------- Mož je iz snega. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. N--no-- -- ----, ne -l--č-. N_ n___ n_ h____ n_ p______ N- n-s- n- h-a-, n- p-a-č-. --------------------------- Ne nosi ne hlač, ne plašča. 0
Kuid see mees ei külmeta. Ven--r t-g- m-----e ze-e. V_____ t___ m___ n_ z____ V-n-a- t-g- m-ž- n- z-b-. ------------------------- Vendar tega moža ne zebe. 0
Ta on lumemees. On ---sn----i mo-. O_ j_ s______ m___ O- j- s-e-e-i m-ž- ------------------ On je sneženi mož. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...