Vestmik

et Kehaosad   »   da Kropsdele

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [otteoghalvtreds]

Kropsdele

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. J-g t-gner--- -an-. J__ t_____ e_ m____ J-g t-g-e- e- m-n-. ------------------- Jeg tegner en mand. 0
Esiteks pea. Fø--- h---d-t. F____ h_______ F-r-t h-v-d-t- -------------- Først hovedet. 0
Mees kannab mütsi. Manden-ha----t-på. M_____ h__ h__ p__ M-n-e- h-r h-t p-. ------------------ Manden har hat på. 0
Juukseid ei ole näha. H--e--k-- -an --ke s-. H____ k__ m__ i___ s__ H-r-t k-n m-n i-k- s-. ---------------------- Håret kan man ikke se. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Ø-ene k-----n-h-ll-- -kk--se. Ø____ k__ m__ h_____ i___ s__ Ø-e-e k-n m-n h-l-e- i-k- s-. ----------------------------- Ørene kan man heller ikke se. 0
Selga ei ole ka näha. Ry-gen---- --n -e--e---k-e --. R_____ k__ m__ h_____ i___ s__ R-g-e- k-n m-n h-l-e- i-k- s-. ------------------------------ Ryggen kan man heller ikke se. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Jeg te---r ø-nen- o- m-nd-n. J__ t_____ ø_____ o_ m______ J-g t-g-e- ø-n-n- o- m-n-e-. ---------------------------- Jeg tegner øjnene og munden. 0
Mees tantsib ja naerab. Ma-----da--e---g--er. M_____ d_____ o_ l___ M-n-e- d-n-e- o- l-r- --------------------- Manden danser og ler. 0
Mehel on pikk nina. M-n-en-ha---n l-ng -æ--. M_____ h__ e_ l___ n____ M-n-e- h-r e- l-n- n-s-. ------------------------ Manden har en lang næse. 0
Ta kannab keppi käes. H-n-ha- en sto- - h--de-ne. H__ h__ e_ s___ i h________ H-n h-r e- s-o- i h-n-e-n-. --------------------------- Han har en stok i hænderne. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. H-n-h-r--g-- et-ha--t-r-l-de -m h--sen. H__ h__ o___ e_ h___________ o_ h______ H-n h-r o-s- e- h-l-t-r-l-d- o- h-l-e-. --------------------------------------- Han har også et halstørklæde om halsen. 0
On talv ja külm. D-t-er---nt-r -- d-t-----o--t. D__ e_ v_____ o_ d__ e_ k_____ D-t e- v-n-e- o- d-t e- k-l-t- ------------------------------ Det er vinter og det er koldt. 0
Käed on tugevad. A----e-er --a---g-. A_____ e_ k________ A-m-n- e- k-a-t-g-. ------------------- Armene er kraftige. 0
Jalad on samuti tugevad. Ben--e-e- o-----raf----. B_____ e_ o___ k________ B-n-n- e- o-s- k-a-t-g-. ------------------------ Benene er også kraftige. 0
See mees on lumest. Mande------- sn-. M_____ e_ a_ s___ M-n-e- e- a- s-e- ----------------- Manden er af sne. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Ha--ha---n--n-b-k--r--å o- ---e--fr-kke---. H__ h__ i____ b_____ p_ o_ i____ f_____ p__ H-n h-r i-g-n b-k-e- p- o- i-g-n f-a-k- p-. ------------------------------------------- Han har ingen bukser på og ingen frakke på. 0
Kuid see mees ei külmeta. Men---nden-frys-r -kk-. M__ m_____ f_____ i____ M-n m-n-e- f-y-e- i-k-. ----------------------- Men manden fryser ikke. 0
Ta on lumemees. Ha- er--- s-e--nd. H__ e_ e_ s_______ H-n e- e- s-e-a-d- ------------------ Han er en snemand. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...