Vestmik

et Kehaosad   »   fr Les parties du corps

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [cinquante-huit]

Les parties du corps

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. J- -e-si-e u---omm-. J_ d______ u_ h_____ J- d-s-i-e u- h-m-e- -------------------- Je dessine un homme. 0
Esiteks pea. D’---rd- l- t-t-. D_______ l_ t____ D-a-o-d- l- t-t-. ----------------- D’abord, la tête. 0
Mees kannab mütsi. L--o--e p-r-e un chapeau. L______ p____ u_ c_______ L-h-m-e p-r-e u- c-a-e-u- ------------------------- L’homme porte un chapeau. 0
Juukseid ei ole näha. On--- vo-- -as---s--h--e-x. O_ n_ v___ p__ l__ c_______ O- n- v-i- p-s l-s c-e-e-x- --------------------------- On ne voit pas les cheveux. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. O--ne --it -a- non------l-s-o--i-l-s. O_ n_ v___ p__ n__ p___ l__ o________ O- n- v-i- p-s n-n p-u- l-s o-e-l-e-. ------------------------------------- On ne voit pas non plus les oreilles. 0
Selga ei ole ka näha. O---e --i---a---on plu--l- -os. O_ n_ v___ p__ n__ p___ l_ d___ O- n- v-i- p-s n-n p-u- l- d-s- ------------------------------- On ne voit pas non plus le dos. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Je---s---e l-s-yeux et-la -----e. J_ d______ l__ y___ e_ l_ b______ J- d-s-i-e l-s y-u- e- l- b-u-h-. --------------------------------- Je dessine les yeux et la bouche. 0
Mees tantsib ja naerab. L--o-m- -an-e -t -it. L______ d____ e_ r___ L-h-m-e d-n-e e- r-t- --------------------- L’homme danse et rit. 0
Mehel on pikk nina. L-ho-m-------l-n- -e-. L______ a u_ l___ n___ L-h-m-e a u- l-n- n-z- ---------------------- L’homme a un long nez. 0
Ta kannab keppi käes. Il-----e--n- -a-n- -a---s-s-----s. I_ p____ u__ c____ d___ s__ m_____ I- p-r-e u-e c-n-e d-n- s-s m-i-s- ---------------------------------- Il porte une canne dans ses mains. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. Il -o-te -g-lem-nt-u-e-é---rp- a------d--cou. I_ p____ é________ u__ é______ a_____ d_ c___ I- p-r-e é-a-e-e-t u-e é-h-r-e a-t-u- d- c-u- --------------------------------------------- Il porte également une écharpe autour du cou. 0
On talv ja külm. C-e-t--’hi--- e- -- f-i--f-oi-. C____ l______ e_ i_ f___ f_____ C-e-t l-h-v-r e- i- f-i- f-o-d- ------------------------------- C’est l’hiver et il fait froid. 0
Käed on tugevad. Les -ra- s-nt m-sclés. L__ b___ s___ m_______ L-s b-a- s-n- m-s-l-s- ---------------------- Les bras sont musclés. 0
Jalad on samuti tugevad. L-s-j--b-s -o-- éga-e-ent-mu---é-s. L__ j_____ s___ é________ m________ L-s j-m-e- s-n- é-a-e-e-t m-s-l-e-. ----------------------------------- Les jambes sont également musclées. 0
See mees on lumest. C---t -n ho-me -a-t d---e-ge. C____ u_ h____ f___ d_ n_____ C-e-t u- h-m-e f-i- d- n-i-e- ----------------------------- C’est un homme fait de neige. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. I- n- p---- -- -ant---n--ni m-nt-a-. I_ n_ p____ n_ p________ n_ m_______ I- n- p-r-e n- p-n-a-o-, n- m-n-e-u- ------------------------------------ Il ne porte ni pantalon, ni manteau. 0
Kuid see mees ei külmeta. M-is cet---m-e n’a -a--f--i-. M___ c__ h____ n__ p__ f_____ M-i- c-t h-m-e n-a p-s f-o-d- ----------------------------- Mais cet homme n’a pas froid. 0
Ta on lumemees. C--st-un-b--h-mm--de -eige. C____ u_ b_______ d_ n_____ C-e-t u- b-n-o-m- d- n-i-e- --------------------------- C’est un bonhomme de neige. 0

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...