Vestmik

et Kehaosad   »   af Liggaamsdele

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [agt en vyftig]

Liggaamsdele

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. E- --ken--n man. E_ t____ ’_ m___ E- t-k-n ’- m-n- ---------------- Ek teken ’n man. 0
Esiteks pea. Eers-- d-- kop. E_____ d__ k___ E-r-t- d-e k-p- --------------- Eerste die kop. 0
Mees kannab mütsi. Di- ma--d-a ’------. D__ m__ d__ ’_ h____ D-e m-n d-a ’- h-e-. -------------------- Die man dra ’n hoed. 0
Juukseid ei ole näha. Me-s -ie---i----e--a-e -ie. M___ s___ n__ d__ h___ n___ M-n- s-e- n-e d-e h-r- n-e- --------------------------- Mens sien nie die hare nie. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Mens--i-n -ok nie d-e -re -i-. M___ s___ o__ n__ d__ o__ n___ M-n- s-e- o-k n-e d-e o-e n-e- ------------------------------ Mens sien ook nie die ore nie. 0
Selga ei ole ka näha. Me----ien o-k n-- d-- rug -ie. M___ s___ o__ n__ d__ r__ n___ M-n- s-e- o-k n-e d-e r-g n-e- ------------------------------ Mens sien ook nie die rug nie. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Ek--e-en -i--oë--n -i- m-n-. E_ t____ d__ o_ e_ d__ m____ E- t-k-n d-e o- e- d-e m-n-. ---------------------------- Ek teken die oë en die mond. 0
Mees tantsib ja naerab. D-- man d----en l--. D__ m__ d___ e_ l___ D-e m-n d-n- e- l-g- -------------------- Die man dans en lag. 0
Mehel on pikk nina. D-e-m-- -et -n -a-g--e-s. D__ m__ h__ ’_ l___ n____ D-e m-n h-t ’- l-n- n-u-. ------------------------- Die man het ’n lang neus. 0
Ta kannab keppi käes. Hy d-a--n----- -n s- -a---. H_ d__ ’_ s___ i_ s_ h_____ H- d-a ’- s-o- i- s- h-n-e- --------------------------- Hy dra ’n stok in sy hande. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. H- d---o-- ’n s-rp-om -y ---. H_ d__ o__ ’_ s___ o_ s_ n___ H- d-a o-k ’- s-r- o- s- n-k- ----------------------------- Hy dra ook ’n serp om sy nek. 0
On talv ja külm. D----- wi-t-r e- --s ---d. D__ i_ w_____ e_ d__ k____ D-t i- w-n-e- e- d-s k-u-. -------------------------- Dit is winter en dis koud. 0
Käed on tugevad. D-e--r---is --erk--ris. D__ a___ i_ s__________ D-e a-m- i- s-e-k-f-i-. ----------------------- Die arms is sterk/fris. 0
Jalad on samuti tugevad. Die--en---s---- st--k-f--s. D__ b___ i_ o__ s__________ D-e b-n- i- o-k s-e-k-f-i-. --------------------------- Die bene is ook sterk/fris. 0
See mees on lumest. D-- -a- is-v-n-----u -e---k. D__ m__ i_ v__ s____ g______ D-e m-n i- v-n s-e-u g-m-a-. ---------------------------- Die man is van sneeu gemaak. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Hy--ra--ie-’- ----k o- -n-j-s---e. H_ d__ n__ ’_ b____ o_ ’_ j__ n___ H- d-a n-e ’- b-o-k o- ’- j-s n-e- ---------------------------------- Hy dra nie ’n broek of ’n jas nie. 0
Kuid see mees ei külmeta. M----d-e---n vr--s---e. M___ d__ m__ v____ n___ M-a- d-e m-n v-i-s n-e- ----------------------- Maar die man vries nie. 0
Ta on lumemees. H--is-’n--n-eu-a-. H_ i_ ’_ s________ H- i- ’- s-e-u-a-. ------------------ Hy is ’n sneeuman. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...