Vestmik

et Kehaosad   »   nl Lichaamsdelen

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [achtenvijftig]

Lichaamsdelen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Ik--e- e---m----an-he- -e---e-. I_ b__ e__ m__ a__ h__ t_______ I- b-n e-n m-n a-n h-t t-k-n-n- ------------------------------- Ik ben een man aan het tekenen. 0
Esiteks pea. Ee-s- h-t-h-o--. E____ h__ h_____ E-r-t h-t h-o-d- ---------------- Eerst het hoofd. 0
Mees kannab mütsi. D----n dra-g--ee- hoed. D_ m__ d_____ e__ h____ D- m-n d-a-g- e-n h-e-. ----------------------- De man draagt een hoed. 0
Juukseid ei ole näha. J--k-- z------a- ---t zien. J_ k__ z___ h___ n___ z____ J- k-n z-j- h-a- n-e- z-e-. --------------------------- Je kan zijn haar niet zien. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Je-ka--o---zi-n-ore- n--t -i-n. J_ k__ o__ z___ o___ n___ z____ J- k-n o-k z-j- o-e- n-e- z-e-. ------------------------------- Je kan ook zijn oren niet zien. 0
Selga ei ole ka näha. J- k-n-o-k -ij----- -i-t --e-. J_ k__ o__ z___ r__ n___ z____ J- k-n o-k z-j- r-g n-e- z-e-. ------------------------------ Je kan ook zijn rug niet zien. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Ik--en----og----n -----nd-aan-h-t-te-e-en. I_ b__ d_ o___ e_ d_ m___ a__ h__ t_______ I- b-n d- o-e- e- d- m-n- a-n h-t t-k-n-n- ------------------------------------------ Ik ben de ogen en de mond aan het tekenen. 0
Mees tantsib ja naerab. De-man--ans- e- l---t. D_ m__ d____ e_ l_____ D- m-n d-n-t e- l-c-t- ---------------------- De man danst en lacht. 0
Mehel on pikk nina. De m------f-------an-- n-us. D_ m__ h____ e__ l____ n____ D- m-n h-e-t e-n l-n-e n-u-. ---------------------------- De man heeft een lange neus. 0
Ta kannab keppi käes. Hij-dr-agt -e- ---k-in z-------d--. H__ d_____ e__ s___ i_ z___ h______ H-j d-a-g- e-n s-o- i- z-j- h-n-e-. ----------------------------------- Hij draagt een stok in zijn handen. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. Hi--d-a-gt o-- -e----aa- -m -ij- ---. H__ d_____ o__ e__ s____ o_ z___ n___ H-j d-a-g- o-k e-n s-a-l o- z-j- n-k- ------------------------------------- Hij draagt ook een sjaal om zijn nek. 0
On talv ja külm. He------i-te--en---t-i---oud. H__ i_ w_____ e_ h__ i_ k____ H-t i- w-n-e- e- h-t i- k-u-. ----------------------------- Het is winter en het is koud. 0
Käed on tugevad. De-ar----z-jn g--p-e-d. D_ a____ z___ g________ D- a-m-n z-j- g-s-i-r-. ----------------------- De armen zijn gespierd. 0
Jalad on samuti tugevad. De b--e--zi-n---- ---p--r-. D_ b____ z___ o__ g________ D- b-n-n z-j- o-k g-s-i-r-. --------------------------- De benen zijn ook gespierd. 0
See mees on lumest. De--an--s-v---s-eeu-. D_ m__ i_ v__ s______ D- m-n i- v-n s-e-u-. --------------------- De man is van sneeuw. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Hij dr-agt-ge-n -roe--e--geen-j-s. H__ d_____ g___ b____ e_ g___ j___ H-j d-a-g- g-e- b-o-k e- g-e- j-s- ---------------------------------- Hij draagt geen broek en geen jas. 0
Kuid see mees ei külmeta. M-a- de-ma- b-vr--st-n---. M___ d_ m__ b_______ n____ M-a- d- m-n b-v-i-s- n-e-. -------------------------- Maar de man bevriest niet. 0
Ta on lumemees. Hij-is--------euwm-n. H__ i_ e__ s_________ H-j i- e-n s-e-u-m-n- --------------------- Hij is een sneeuwman. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...