Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   nl Vragen – Verleden tijd 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [zesentachtig]

Vragen – Verleden tijd 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? W-l-- -t--pda----b-j--ge-ra--n? W____ s_______ h__ j_ g________ W-l-e s-r-p-a- h-b j- g-d-a-e-? ------------------------------- Welke stropdas heb je gedragen? 0
Millise auto sa ostsid? We-ke --t- -eb----g-k--ht? W____ a___ h__ j_ g_______ W-l-e a-t- h-b j- g-k-c-t- -------------------------- Welke auto heb je gekocht? 0
Millise ajalehe sa tellisid? O- ------k-an- ------ ge--onnee-d? O_ w____ k____ b__ j_ g___________ O- w-l-e k-a-t b-n j- g-a-o-n-e-d- ---------------------------------- Op welke krant ben je geabonneerd? 0
Keda te nägite? Wi- h---t u-gezi--? W__ h____ u g______ W-e h-e-t u g-z-e-? ------------------- Wie heeft u gezien? 0
Kellega te kohtusite? W---h-ef- u--ntm---? W__ h____ u o_______ W-e h-e-t u o-t-o-t- -------------------- Wie heeft u ontmoet? 0
Kelle te ära tundsite? W-e-he----- -erkend? W__ h____ u h_______ W-e h-e-t u h-r-e-d- -------------------- Wie heeft u herkend? 0
Millal te ärkasite? W-n---r---nt u o---staa-? W______ b___ u o_________ W-n-e-r b-n- u o-g-s-a-n- ------------------------- Wanneer bent u opgestaan? 0
Millal te alustasite? Wan-eer-b--- --b-----e-? W______ b___ u b________ W-n-e-r b-n- u b-g-n-e-? ------------------------ Wanneer bent u begonnen? 0
Millal te lõpetasite? Wa----r be-t-- -p-e-o-den? W______ b___ u o__________ W-n-e-r b-n- u o-g-h-u-e-? -------------------------- Wanneer bent u opgehouden? 0
Miks te ärkasite? Wa-r-m -e-- --w--k-r-g-w-rden? W_____ b___ u w_____ g________ W-a-o- b-n- u w-k-e- g-w-r-e-? ------------------------------ Waarom bent u wakker geworden? 0
Miks te õpetajaks hakkasite? W------b--- ---e---- gew-r---? W_____ b___ u l_____ g________ W-a-o- b-n- u l-r-a- g-w-r-e-? ------------------------------ Waarom bent u leraar geworden? 0
Miks te takso võtsite? W--rom--ee-- - een---xi g----e-? W_____ h____ u e__ t___ g_______ W-a-o- h-e-t u e-n t-x- g-n-m-n- -------------------------------- Waarom heeft u een taxi genomen? 0
Kust te tulite? Waar-b--- u---nd--n-g---m-n? W___ b___ u v______ g_______ W-a- b-n- u v-n-a-n g-k-m-n- ---------------------------- Waar bent u vandaan gekomen? 0
Kuhu te läksite? W-ar-ben- u -a-rt---geg---? W___ b___ u n______ g______ W-a- b-n- u n-a-t-e g-g-a-? --------------------------- Waar bent u naartoe gegaan? 0
Kus te olite? Wa-----nt-u g---est? W___ b___ u g_______ W-a- b-n- u g-w-e-t- -------------------- Waar bent u geweest? 0
Keda sa aitasid? W-- he---e --ho----? W__ h__ j_ g________ W-e h-b j- g-h-l-e-? -------------------- Wie heb je geholpen? 0
Kellele sa kirjutasid? Wi- -e--j- ge-c----e-? W__ h__ j_ g__________ W-e h-b j- g-s-h-e-e-? ---------------------- Wie heb je geschreven? 0
Kellele sa vastasid? Wi--he-------a---o-rd? W__ h__ j_ g__________ W-e h-b j- g-a-t-o-r-? ---------------------- Wie heb je geantwoord? 0

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...