Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   de Fragen – Vergangenheit 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [sechsundachtzig]

Fragen – Vergangenheit 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? W-lc-- K-aw--te-ha-t-d- g---a--n? W_____ K_______ h___ d_ g________ W-l-h- K-a-a-t- h-s- d- g-t-a-e-? --------------------------------- Welche Krawatte hast du getragen? 0
Millise auto sa ostsid? We-c-e-------ha-t--- g-kauft? W______ A___ h___ d_ g_______ W-l-h-s A-t- h-s- d- g-k-u-t- ----------------------------- Welches Auto hast du gekauft? 0
Millise ajalehe sa tellisid? Welc------t-----a-- -u abon-i---? W_____ Z______ h___ d_ a_________ W-l-h- Z-i-u-g h-s- d- a-o-n-e-t- --------------------------------- Welche Zeitung hast du abonniert? 0
Keda te nägite? We----be--Sie geseh-n? W__ h____ S__ g_______ W-n h-b-n S-e g-s-h-n- ---------------------- Wen haben Sie gesehen? 0
Kellega te kohtusite? We----be--Sie g---offen? W__ h____ S__ g_________ W-n h-b-n S-e g-t-o-f-n- ------------------------ Wen haben Sie getroffen? 0
Kelle te ära tundsite? W-n-hab-n Sie -r-a--t? W__ h____ S__ e_______ W-n h-b-n S-e e-k-n-t- ---------------------- Wen haben Sie erkannt? 0
Millal te ärkasite? Wan---i-- --e----g--ta---n? W___ s___ S__ a____________ W-n- s-n- S-e a-f-e-t-n-e-? --------------------------- Wann sind Sie aufgestanden? 0
Millal te alustasite? Wan--ha--n---- -e-on-en? W___ h____ S__ b________ W-n- h-b-n S-e b-g-n-e-? ------------------------ Wann haben Sie begonnen? 0
Millal te lõpetasite? W----h------ie -u-g--ö-t? W___ h____ S__ a_________ W-n- h-b-n S-e a-f-e-ö-t- ------------------------- Wann haben Sie aufgehört? 0
Miks te ärkasite? W---- s-nd S----uf---acht? W____ s___ S__ a__________ W-r-m s-n- S-e a-f-e-a-h-? -------------------------- Warum sind Sie aufgewacht? 0
Miks te õpetajaks hakkasite? W-r-- --nd S-- --h-er -----d--? W____ s___ S__ L_____ g________ W-r-m s-n- S-e L-h-e- g-w-r-e-? ------------------------------- Warum sind Sie Lehrer geworden? 0
Miks te takso võtsite? W---m ----- --e ei- Ta-i gen---e-? W____ h____ S__ e__ T___ g________ W-r-m h-b-n S-e e-n T-x- g-n-m-e-? ---------------------------------- Warum haben Sie ein Taxi genommen? 0
Kust te tulite? Wo-er-s-----i- geko-m--? W____ s___ S__ g________ W-h-r s-n- S-e g-k-m-e-? ------------------------ Woher sind Sie gekommen? 0
Kuhu te läksite? W-hin sind S----egan-en? W____ s___ S__ g________ W-h-n s-n- S-e g-g-n-e-? ------------------------ Wohin sind Sie gegangen? 0
Kus te olite? W- -i-d-Si- -ew---n? W_ s___ S__ g_______ W- s-n- S-e g-w-s-n- -------------------- Wo sind Sie gewesen? 0
Keda sa aitasid? We---ast du-geh-lf-n? W__ h___ d_ g________ W-m h-s- d- g-h-l-e-? --------------------- Wem hast du geholfen? 0
Kellele sa kirjutasid? W-- ---- du ges-hr---e-? W__ h___ d_ g___________ W-m h-s- d- g-s-h-i-b-n- ------------------------ Wem hast du geschrieben? 0
Kellele sa vastasid? We- -a---du---a---or-et? W__ h___ d_ g___________ W-m h-s- d- g-a-t-o-t-t- ------------------------ Wem hast du geantwortet? 0

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...