Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   cs Otázky – minulý čas 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [osmdesát šest]

Otázky – minulý čas 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? J--ou k--v-tu-j-i-----na --b-? J____ k______ j__ m__ n_ s____ J-k-u k-a-a-u j-i m-l n- s-b-? ------------------------------ Jakou kravatu jsi měl na sobě? 0
Millise auto sa ostsid? J-k- a-t--s-- --u----- -o--il-? J___ a___ s__ k_____ / k_______ J-k- a-t- s-s k-u-i- / k-u-i-a- ------------------------------- Jaké auto sis koupil / koupila? 0
Millise ajalehe sa tellisid? K--ré-n-v-ny-sis -ř-----t-l /-pře-p------? K____ n_____ s__ p_________ / p___________ K-e-é n-v-n- s-s p-e-p-a-i- / p-e-p-a-i-a- ------------------------------------------ Které noviny sis předplatil / předplatila? 0
Keda te nägite? K--o j--- -i--- /--id---? K___ j___ v____ / v______ K-h- j-t- v-d-l / v-d-l-? ------------------------- Koho jste viděl / viděla? 0
Kellega te kohtusite? Ko-o --te-p-t--l-/ po--a-a? K___ j___ p_____ / p_______ K-h- j-t- p-t-a- / p-t-a-a- --------------------------- Koho jste potkal / potkala? 0
Kelle te ära tundsite? Koho -s-e-p-z--l-/---znala? K___ j___ p_____ / p_______ K-h- j-t- p-z-a- / p-z-a-a- --------------------------- Koho jste poznal / poznala? 0
Millal te ärkasite? K-y--s-e--stá--l /-v-táva--? K__ j___ v______ / v________ K-y j-t- v-t-v-l / v-t-v-l-? ---------------------------- Kdy jste vstával / vstávala? 0
Millal te alustasite? Kdy---te-za--l-/ -a--l-? K__ j___ z____ / z______ K-y j-t- z-č-l / z-č-l-? ------------------------ Kdy jste začal / začala? 0
Millal te lõpetasite? Kdy-js------nčil --sk-nč-l-? K__ j___ s______ / s________ K-y j-t- s-o-č-l / s-o-č-l-? ---------------------------- Kdy jste skončil / skončila? 0
Miks te ärkasite? Pr-- -st--s-----udi- /-v----il-? P___ j___ s_ v______ / v________ P-o- j-t- s- v-b-d-l / v-b-d-l-? -------------------------------- Proč jste se vzbudil / vzbudila? 0
Miks te õpetajaks hakkasite? Proč ---e-s-------/ --al--uč--el-m----čit-l-ou? P___ j___ s_ s___ / s____ u_______ / u_________ P-o- j-t- s- s-a- / s-a-a u-i-e-e- / u-i-e-k-u- ----------------------------------------------- Proč jste se stal / stala učitelem / učitelkou? 0
Miks te takso võtsite? P-o- ---e s- vz-- - -zala ta--? P___ j___ s_ v___ / v____ t____ P-o- j-t- s- v-a- / v-a-a t-x-? ------------------------------- Proč jste si vzal / vzala taxi? 0
Kust te tulite? O-k-d j-t- přišel / ---šla? O____ j___ p_____ / p______ O-k-d j-t- p-i-e- / p-i-l-? --------------------------- Odkud jste přišel / přišla? 0
Kuhu te läksite? K---------el ----a? K__ j___ š__ / š___ K-m j-t- š-l / š-a- ------------------- Kam jste šel / šla? 0
Kus te olite? K-e--s-e-by- - by--? K__ j___ b__ / b____ K-e j-t- b-l / b-l-? -------------------- Kde jste byl / byla? 0
Keda sa aitasid? K----j---pom--l-/-p---h-a? K___ j__ p_____ / p_______ K-m- j-i p-m-h- / p-m-h-a- -------------------------- Komu jsi pomohl / pomohla? 0
Kellele sa kirjutasid? Ko-u -si--apsal-- naps---? K___ j__ n_____ / n_______ K-m- j-i n-p-a- / n-p-a-a- -------------------------- Komu jsi napsal / napsala? 0
Kellele sa vastasid? Ko-- -s---dpo--d-l----dp-----l-? K___ j__ o________ / o__________ K-m- j-i o-p-v-d-l / o-p-v-d-l-? -------------------------------- Komu jsi odpověděl / odpověděla? 0

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...