Vestmik

et Tuttavaks saama   »   fr Faire connaissance

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [trois]

Faire connaissance

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Tere! S--ut ! S____ ! S-l-t ! ------- Salut ! 0
Tere päevast! B-nj-u- ! B______ ! B-n-o-r ! --------- Bonjour ! 0
Kuidas läheb? C-mmen---a-va ? C______ ç_ v_ ? C-m-e-t ç- v- ? --------------- Comment ça va ? 0
Tulete te Euroopast? V-n----o-s--’---o-e ? V_________ d_______ ? V-n-z-v-u- d-E-r-p- ? --------------------- Venez-vous d’Europe ? 0
Tulete te Ameerikast? Ve--z-vou---’-m-ri--e ? V_________ d_________ ? V-n-z-v-u- d-A-é-i-u- ? ----------------------- Venez-vous d’Amérique ? 0
Tulete te Aasiast? Ve-----ou- --A--e ? V_________ d_____ ? V-n-z-v-u- d-A-i- ? ------------------- Venez-vous d’Asie ? 0
Millises hotellis te peatute? D-ns --el-hô-e- --jo-rn----ou--? D___ q___ h____ s_____________ ? D-n- q-e- h-t-l s-j-u-n-z-v-u- ? -------------------------------- Dans quel hôtel séjournez-vous ? 0
Kui kaua te siin juba olete? D--u-s--u-n- --es--ous-i-i-? D_____ q____ ê________ i__ ? D-p-i- q-a-d ê-e---o-s i-i ? ---------------------------- Depuis quand êtes-vous ici ? 0
Kui kauaks te jääte? J-s---à--u--d r--tez-vou- ? J______ q____ r__________ ? J-s-u-à q-a-d r-s-e---o-s ? --------------------------- Jusqu’à quand restez-vous ? 0
Kas teile meeldib siin? Est-ce -ue---u- vou--p-a-sez ic--? E_____ q__ v___ v___ p______ i__ ? E-t-c- q-e v-u- v-u- p-a-s-z i-i ? ---------------------------------- Est-ce que vous vous plaisez ici ? 0
Olete te siin puhkusel? Ê--s-vo-s e- -aca-c-s -ci-? Ê________ e_ v_______ i__ ? Ê-e---o-s e- v-c-n-e- i-i ? --------------------------- Êtes-vous en vacances ici ? 0
Külastage mind kunagi! N’-ésit----as-- -e-ir -- ---- ! N________ p__ à v____ m_ v___ ! N-h-s-t-z p-s à v-n-r m- v-i- ! ------------------------------- N’hésitez pas à venir me voir ! 0
Siin on minu aadress. V---- --n a-res--. V____ m__ a_______ V-i-i m-n a-r-s-e- ------------------ Voici mon adresse. 0
Kas näeme homme? Pou--i-----o----o-- -o------a-- ? P_____________ n___ v___ d_____ ? P-u-r-o-s-n-u- n-u- v-i- d-m-i- ? --------------------------------- Pourrions-nous nous voir demain ? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Je--uis--és-l-(e), ma-s---a- déjà--u-lq---cho-- -- pr---. J_ s___ d_________ m___ j___ d___ q______ c____ d_ p_____ J- s-i- d-s-l-(-)- m-i- j-a- d-j- q-e-q-e c-o-e d- p-é-u- --------------------------------------------------------- Je suis désolé(e), mais j’ai déjà quelque chose de prévu. 0
Hüvasti! Salut ! S____ ! S-l-t ! ------- Salut ! 0
Nägemiseni! Au-r-v-i- ! A_ r_____ ! A- r-v-i- ! ----------- Au revoir ! 0
Varsti näeme! A--ien--t ! A b______ ! A b-e-t-t ! ----------- A bientôt ! 0

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!