Vestmik

et Tuttavaks saama   »   nl Ontmoeten

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [drie]

Ontmoeten

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Tere! H--lo! H_____ H-l-o- ------ Hallo! 0
Tere päevast! D-g! D___ D-g- ---- Dag! 0
Kuidas läheb? Hoe -a-t h--? H__ g___ h___ H-e g-a- h-t- ------------- Hoe gaat het? 0
Tulete te Euroopast? K-m- u uit --ro--? K___ u u__ E______ K-m- u u-t E-r-p-? ------------------ Komt u uit Europa? 0
Tulete te Ameerikast? K--- u u-- --e--ka? K___ u u__ A_______ K-m- u u-t A-e-i-a- ------------------- Komt u uit Amerika? 0
Tulete te Aasiast? K-m- ---i- A---? K___ u u__ A____ K-m- u u-t A-i-? ---------------- Komt u uit Azië? 0
Millises hotellis te peatute? I- -elk--ot----e-b----- u? I_ w___ h____ v________ u_ I- w-l- h-t-l v-r-l-j-t u- -------------------------- In welk hotel verblijft u? 0
Kui kaua te siin juba olete? H-e la-- -ent-u e- a-? H__ l___ b___ u e_ a__ H-e l-n- b-n- u e- a-? ---------------------- Hoe lang bent u er al? 0
Kui kauaks te jääte? Hoe l-ng b---ft-u? H__ l___ b_____ u_ H-e l-n- b-i-f- u- ------------------ Hoe lang blijft u? 0
Kas teile meeldib siin? B--a-t he- - -i-r? B_____ h__ u h____ B-v-l- h-t u h-e-? ------------------ Bevalt het u hier? 0
Olete te siin puhkusel? Ben--u -i-r -e- v-k--ti-? B___ u h___ m__ v________ B-n- u h-e- m-t v-k-n-i-? ------------------------- Bent u hier met vakantie? 0
Külastage mind kunagi! K----- --n -----o-zo--e-! K__ m_ e__ k___ o________ K-m m- e-n k-e- o-z-e-e-! ------------------------- Kom me een keer opzoeken! 0
Siin on minu aadress. Hi-r i--m-jn adr--. H___ i_ m___ a_____ H-e- i- m-j- a-r-s- ------------------- Hier is mijn adres. 0
Kas näeme homme? Zie- -e----aa- m-----? Z___ w_ e_____ m______ Z-e- w- e-k-a- m-r-e-? ---------------------- Zien we elkaar morgen? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Sorr-,--a-r ----eb al pla-n-n. S_____ m___ i_ h__ a_ p_______ S-r-y- m-a- i- h-b a- p-a-n-n- ------------------------------ Sorry, maar ik heb al plannen. 0
Hüvasti! Dag! D___ D-g- ---- Dag! 0
Nägemiseni! T-- zien-! T__ z_____ T-t z-e-s- ---------- Tot ziens! 0
Varsti näeme! T-t--auw! T__ g____ T-t g-u-! --------- Tot gauw! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!