Vestmik

et Tuttavaks saama   »   sv Lära känna

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [tre]

Lära känna

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Tere! H-j! H___ H-j- ---- Hej! 0
Tere päevast! God -a-! G__ d___ G-d d-g- -------- God dag! 0
Kuidas läheb? Hur st-- d-t ti--? H__ s___ d__ t____ H-r s-å- d-t t-l-? ------------------ Hur står det till? 0
Tulete te Euroopast? K-m-er n- fr-n--ur-pa? K_____ n_ f___ E______ K-m-e- n- f-å- E-r-p-? ---------------------- Kommer ni från Europa? 0
Tulete te Ameerikast? K---e-----f----Am--ika? K_____ n_ f___ A_______ K-m-e- n- f-å- A-e-i-a- ----------------------- Kommer ni från Amerika? 0
Tulete te Aasiast? K----r ---fr-n -si--? K_____ n_ f___ A_____ K-m-e- n- f-å- A-i-n- --------------------- Kommer ni från Asien? 0
Millises hotellis te peatute? På-v-l-et----ell--or n-? P_ v_____ h_____ b__ n__ P- v-l-e- h-t-l- b-r n-? ------------------------ På vilket hotell bor ni? 0
Kui kaua te siin juba olete? Hur-l--ge--ar--i v---t här? H__ l____ h__ n_ v____ h___ H-r l-n-e h-r n- v-r-t h-r- --------------------------- Hur länge har ni varit här? 0
Kui kauaks te jääte? Hur -ä-g--s--nna--n-? H__ l____ s______ n__ H-r l-n-e s-a-n-r n-? --------------------- Hur länge stannar ni? 0
Kas teile meeldib siin? T-iv---i br- hä-? T____ n_ b__ h___ T-i-s n- b-a h-r- ----------------- Trivs ni bra här? 0
Olete te siin puhkusel? Ä- n- se----er--ä-? Ä_ n_ s_______ h___ Ä- n- s-m-s-e- h-r- ------------------- Är ni semester här? 0
Külastage mind kunagi! Ko- o-h --l---på mig -åg-- gång! K__ o__ h____ p_ m__ n____ g____ K-m o-h h-l-a p- m-g n-g-n g-n-! -------------------------------- Kom och hälsa på mig någon gång! 0
Siin on minu aadress. H-r är -in --ress. H__ ä_ m__ a______ H-r ä- m-n a-r-s-. ------------------ Här är min adress. 0
Kas näeme homme? Se------mor--n? S__ v_ i_______ S-s v- i-o-g-n- --------------- Ses vi imorgon? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. T---r-- -a- -a- a-na- f---mig. T______ j__ h__ a____ f__ m___ T-v-r-, j-g h-r a-n-t f-r m-g- ------------------------------ Tyvärr, jag har annat för mig. 0
Hüvasti! H-----! H__ d__ H-j d-! ------- Hej då! 0
Nägemiseni! Ad--! A____ A-j-! ----- Adjö! 0
Varsti näeme! V--s-s sn-rt! V_ s__ s_____ V- s-s s-a-t- ------------- Vi ses snart! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!