Vestmik

et Tuttavaks saama   »   no Bli kjent

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [tre]

Bli kjent

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Tere! He-! H___ H-i- ---- Hei! 0
Tere päevast! God-d-g! G__ d___ G-d d-g- -------- God dag! 0
Kuidas läheb? H-o---n --r-det? H______ g__ d___ H-o-d-n g-r d-t- ---------------- Hvordan går det? 0
Tulete te Euroopast? K--m---d- -r- -u---a? K_____ d_ f__ E______ K-m-e- d- f-a E-r-p-? --------------------- Kommer du fra Europa? 0
Tulete te Ameerikast? Komm-r-du-fra --erika? K_____ d_ f__ A_______ K-m-e- d- f-a A-e-i-a- ---------------------- Kommer du fra Amerika? 0
Tulete te Aasiast? Ko---r-d- -r----i-? K_____ d_ f__ A____ K-m-e- d- f-a A-i-? ------------------- Kommer du fra Asia? 0
Millises hotellis te peatute? Hvil-e--ho---l -or du -å? H______ h_____ b__ d_ p__ H-i-k-t h-t-l- b-r d- p-? ------------------------- Hvilket hotell bor du på? 0
Kui kaua te siin juba olete? H--- -e-ge --r-du vært her? H___ l____ h__ d_ v___ h___ H-o- l-n-e h-r d- v-r- h-r- --------------------------- Hvor lenge har du vært her? 0
Kui kauaks te jääte? H--r -enge s-a- -u----e h-r? H___ l____ s___ d_ v___ h___ H-o- l-n-e s-a- d- v-r- h-r- ---------------------------- Hvor lenge skal du være her? 0
Kas teile meeldib siin? Li-er -u-deg ---? L____ d_ d__ h___ L-k-r d- d-g h-r- ----------------- Liker du deg her? 0
Olete te siin puhkusel? E- d--p---e--- h--? E_ d_ p_ f____ h___ E- d- p- f-r-e h-r- ------------------- Er du på ferie her? 0
Külastage mind kunagi! Du -å---s-ke --g-----an-! D_ m_ b_____ m__ e_ g____ D- m- b-s-k- m-g e- g-n-! ------------------------- Du må besøke meg en gang! 0
Siin on minu aadress. Her -- adr-s-e- -in. H__ e_ a_______ m___ H-r e- a-r-s-e- m-n- -------------------- Her er adressen min. 0
Kas näeme homme? S-s -i i--o----? S__ v_ i m______ S-s v- i m-r-e-? ---------------- Ses vi i morgen? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Be--a-er,-je- h-----le-e---pl---r. B________ j__ h__ a_______ p______ B-k-a-e-, j-g h-r a-l-r-d- p-a-e-. ---------------------------------- Beklager, jeg har allerede planer. 0
Hüvasti! H- de------- --t------- -a-det-god-! H_ d___ / H_ d__ b___ / H_ d__ g____ H- d-t- / H- d-t b-a- / H- d-t g-d-! ------------------------------------ Ha det! / Ha det bra! / Ha det godt! 0
Nägemiseni! På-gjensyn! P_ g_______ P- g-e-s-n- ----------- På gjensyn! 0
Varsti näeme! Ha d----- --n-e! H_ d__ s_ l_____ H- d-t s- l-n-e- ---------------- Ha det så lenge! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!