Vestmik

et Tuttavaks saama   »   de Kennen lernen

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [drei]

Kennen lernen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Tere! Ha--o! H_____ H-l-o- ------ Hallo! 0
Tere päevast! Gu-e---a-! G____ T___ G-t-n T-g- ---------- Guten Tag! 0
Kuidas läheb? W---geh---? W__ g______ W-e g-h-’-? ----------- Wie geht’s? 0
Tulete te Euroopast? Ko--en -ie-aus---r--a? K_____ S__ a__ E______ K-m-e- S-e a-s E-r-p-? ---------------------- Kommen Sie aus Europa? 0
Tulete te Ameerikast? Komme- -i---us-A---i-a? K_____ S__ a__ A_______ K-m-e- S-e a-s A-e-i-a- ----------------------- Kommen Sie aus Amerika? 0
Tulete te Aasiast? Ko--en-S-- --s ---en? K_____ S__ a__ A_____ K-m-e- S-e a-s A-i-n- --------------------- Kommen Sie aus Asien? 0
Millises hotellis te peatute? I----lc--m Hote- ----e- S--? I_ w______ H____ w_____ S___ I- w-l-h-m H-t-l w-h-e- S-e- ---------------------------- In welchem Hotel wohnen Sie? 0
Kui kaua te siin juba olete? Wi---a--e sind--i- -c-on -ier? W__ l____ s___ S__ s____ h____ W-e l-n-e s-n- S-e s-h-n h-e-? ------------------------------ Wie lange sind Sie schon hier? 0
Kui kauaks te jääte? W-------- -l--b-n-S-e? W__ l____ b______ S___ W-e l-n-e b-e-b-n S-e- ---------------------- Wie lange bleiben Sie? 0
Kas teile meeldib siin? G---l-- es I-nen---er? G______ e_ I____ h____ G-f-l-t e- I-n-n h-e-? ---------------------- Gefällt es Ihnen hier? 0
Olete te siin puhkusel? Mache- -ie hie--Urla-b? M_____ S__ h___ U______ M-c-e- S-e h-e- U-l-u-? ----------------------- Machen Sie hier Urlaub? 0
Külastage mind kunagi! Bes--he- Sie --c---al! B_______ S__ m___ m___ B-s-c-e- S-e m-c- m-l- ---------------------- Besuchen Sie mich mal! 0
Siin on minu aadress. Hie------m------d-es--. H___ i__ m____ A_______ H-e- i-t m-i-e A-r-s-e- ----------------------- Hier ist meine Adresse. 0
Kas näeme homme? Se-e--wi--u----or---? S____ w__ u__ m______ S-h-n w-r u-s m-r-e-? --------------------- Sehen wir uns morgen? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Tut --r -ei-, ich -a-e -c--n etw-- -o-. T__ m__ L____ i__ h___ s____ e____ v___ T-t m-r L-i-, i-h h-b- s-h-n e-w-s v-r- --------------------------------------- Tut mir Leid, ich habe schon etwas vor. 0
Hüvasti! T-----! T______ T-c-ü-! ------- Tschüs! 0
Nägemiseni! A----i-d--se---! A__ W___________ A-f W-e-e-s-h-n- ---------------- Auf Wiedersehen! 0
Varsti näeme! Bis b---! B__ b____ B-s b-l-! --------- Bis bald! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + saksa (1-100) MP3 saksa (1-100)
Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!