Vestmik

et Tuttavaks saama   »   af Leer ken / ontmoet

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [drie]

Leer ken / ontmoet

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Tere! H----! H_____ H-l-o- ------ Hallo! 0
Tere päevast! G---- -ag! G____ d___ G-e-e d-g- ---------- Goeie dag! 0
Kuidas läheb? H-e --a---i-? H__ g___ d___ H-e g-a- d-t- ------------- Hoe gaan dit? 0
Tulete te Euroopast? Kom-u-uit--u-o-a? K__ u u__ E______ K-m u u-t E-r-p-? ----------------- Kom u uit Europa? 0
Tulete te Ameerikast? K---- -i- -mer---? K__ u u__ A_______ K-m u u-t A-e-i-a- ------------------ Kom u uit Amerika? 0
Tulete te Aasiast? Ko--u-----A-i-? K__ u u__ A____ K-m u u-t A-i-? --------------- Kom u uit Asië? 0
Millises hotellis te peatute? In--a-te------- --y--? I_ w_____ h____ b__ u_ I- w-t-e- h-t-l b-y u- ---------------------- In watter hotel bly u? 0
Kui kaua te siin juba olete? H-e--a-- -s u--l-hie-? H__ l___ i_ u a_ h____ H-e l-n- i- u a- h-e-? ---------------------- Hoe lank is u al hier? 0
Kui kauaks te jääte? H-e-lank ---------y? H__ l___ g___ u b___ H-e l-n- g-a- u b-y- -------------------- Hoe lank gaan u bly? 0
Kas teile meeldib siin? G-nie--- -i--hi-r? G_____ u d__ h____ G-n-e- u d-t h-e-? ------------------ Geniet u dit hier? 0
Olete te siin puhkusel? I--- hi-- --t--ak-n--e? I_ u h___ m__ v________ I- u h-e- m-t v-k-n-i-? ----------------------- Is u hier met vakansie? 0
Külastage mind kunagi! Bes-ek ------eb------- K-m---ier v-r--y! B_____ m_ a_________ / K__ k____ v__ m__ B-s-e- m- a-s-b-i-f- / K-m k-i-r v-r m-! ---------------------------------------- Besoek my asseblief! / Kom kuier vir my! 0
Siin on minu aadress. H-er ---my -d-es. H___ i_ m_ a_____ H-e- i- m- a-r-s- ----------------- Hier is my adres. 0
Kas näeme homme? Si-n -n------a---ôr-? S___ o__ m_____ m____ S-e- o-s m-k-a- m-r-? --------------------- Sien ons mekaar môre? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Ek-is-j--mer, m-ar ----e--r-ed---l---e. E_ i_ j______ m___ e_ h__ r____ p______ E- i- j-m-e-, m-a- e- h-t r-e-s p-a-n-. --------------------------------------- Ek is jammer, maar ek het reeds planne. 0
Hüvasti! Tot---ns!-- M-oi-b--! - ------o--! T________ / M___ b___ / M___ l____ T-t-i-n-! / M-o- b-y- / M-o- l-o-! ---------------------------------- Totsiens! / Mooi bly! / Mooi loop! 0
Nägemiseni! T-ts---s! T________ T-t-i-n-! --------- Totsiens! 0
Varsti näeme! S-e---o- b---eko-t! S___ j__ b_________ S-e- j-u b-n-e-o-t- ------------------- Sien jou binnekort! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!