Vestmik

et Tuttavaks saama   »   eo Konatiĝi

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [tri]

Konatiĝi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Tere! S--u---! S_______ S-l-t-n- -------- Saluton! 0
Tere päevast! B--an-ta-on! B____ t_____ B-n-n t-g-n- ------------ Bonan tagon! 0
Kuidas läheb? K------? K___ v__ K-e- v-? -------- Kiel vi? 0
Tulete te Euroopast? Ĉu-vi-v-n-s-e--E---p-? Ĉ_ v_ v____ e_ E______ Ĉ- v- v-n-s e- E-r-p-? ---------------------- Ĉu vi venas el Eŭropo? 0
Tulete te Ameerikast? Ĉu ------a---- --er-k-? Ĉ_ v_ v____ e_ A_______ Ĉ- v- v-n-s e- A-e-i-o- ----------------------- Ĉu vi venas el Ameriko? 0
Tulete te Aasiast? Ĉ- -i v-nas--- A--o? Ĉ_ v_ v____ e_ A____ Ĉ- v- v-n-s e- A-i-? -------------------- Ĉu vi venas el Azio? 0
Millises hotellis te peatute? E- -iu---t-lo-v---------s? E_ k__ h_____ v_ r________ E- k-u h-t-l- v- r-s-a-a-? -------------------------- En kiu hotelo vi restadas? 0
Kui kaua te siin juba olete? De--i-m -- -s--- -----e? D_ k___ v_ e____ ĉ______ D- k-a- v- e-t-s ĉ---i-? ------------------------ De kiam vi estas ĉi-tie? 0
Kui kauaks te jääte? Ĝ-- ki-m-vi-re-ta-? Ĝ__ k___ v_ r______ Ĝ-s k-a- v- r-s-a-? ------------------- Ĝis kiam vi restas? 0
Kas teile meeldib siin? Ĉ--plaĉ-s----vi-----ie? Ĉ_ p_____ a_ v_ ĉ______ Ĉ- p-a-a- a- v- ĉ---i-? ----------------------- Ĉu plaĉas al vi ĉi-tie? 0
Olete te siin puhkusel? Ĉu -- ------ ĉi--ie? Ĉ_ v_ f_____ ĉ______ Ĉ- v- f-r-a- ĉ---i-? -------------------- Ĉu vi ferias ĉi-tie? 0
Külastage mind kunagi! Ne--e-i----izi-i-min! N_ h_____ v_____ m___ N- h-z-t- v-z-t- m-n- --------------------- Ne hezitu viziti min! 0
Siin on minu aadress. Je- -----dre-o. J__ m__ a______ J-n m-a a-r-s-. --------------- Jen mia adreso. 0
Kas näeme homme? Ĉu-n- --d- n-- -o----? Ĉ_ n_ v___ n__ m______ Ĉ- n- v-d- n-n m-r-a-? ---------------------- Ĉu ni vidu nin morgaŭ? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. M--bed--r-s--se-----j-- hava- i-- pl----a-. M_ b________ s__ m_ j__ h____ i__ p________ M- b-d-ŭ-a-, s-d m- j-m h-v-s i-n p-a-i-a-. ------------------------------------------- Mi bedaŭras, sed mi jam havas ion planitan. 0
Hüvasti! Ĝ--! Ĝ___ Ĝ-s- ---- Ĝis! 0
Nägemiseni! Ĝis -e----! Ĝ__ r______ Ĝ-s r-v-d-! ----------- Ĝis revido! 0
Varsti näeme! Ĝ-s--a-d-ŭ! Ĝ__ b______ Ĝ-s b-l-a-! ----------- Ĝis baldaŭ! 0

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!