Vestmik

et Tuttavaks saama   »   nn Bli kjent

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [tre]

Bli kjent

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Tere! H-i! H___ H-i- ---- Hei! 0
Tere päevast! Go- ---! G__ d___ G-d d-g- -------- God dag! 0
Kuidas läheb? Kor-e-s gå- det? K______ g__ d___ K-r-e-s g-r d-t- ---------------- Korleis går det? 0
Tulete te Euroopast? K-em du ----E--opa? K___ d_ f__ E______ K-e- d- f-å E-r-p-? ------------------- Kjem du frå Europa? 0
Tulete te Ameerikast? Kj-m d-------me---a? K___ d_ f__ A_______ K-e- d- f-å A-e-i-a- -------------------- Kjem du frå Amerika? 0
Tulete te Aasiast? Kjem du--r- --i-? K___ d_ f__ A____ K-e- d- f-å A-i-? ----------------- Kjem du frå Asia? 0
Millises hotellis te peatute? Kv--hotell-b-r-du -å? K__ h_____ b__ d_ p__ K-a h-t-l- b-r d- p-? --------------------- Kva hotell bur du på? 0
Kui kaua te siin juba olete? K-r -e-ge---r ---vo---h-r? K__ l____ h__ d_ v___ h___ K-r l-n-e h-r d- v-r- h-r- -------------------------- Kor lenge har du vore her? 0
Kui kauaks te jääte? Kor-le--- sk-l--u v--e-her? K__ l____ s___ d_ v___ h___ K-r l-n-e s-a- d- v-r- h-r- --------------------------- Kor lenge skal du vere her? 0
Kas teile meeldib siin? L--ar--- --g he-? L____ d_ d__ h___ L-k-r d- d-g h-r- ----------------- Likar du deg her? 0
Olete te siin puhkusel? Er-du-p---e-ie h-r? E_ d_ p_ f____ h___ E- d- p- f-r-e h-r- ------------------- Er du på ferie her? 0
Külastage mind kunagi! Du m- ---økje -----in-----! D_ m_ b______ m__ e__ g____ D- m- b-s-k-e m-g e-n g-n-! --------------------------- Du må besøkje meg ein gong! 0
Siin on minu aadress. H-r-e--------a mi. H__ e_ a______ m__ H-r e- a-r-s-a m-. ------------------ Her er adressa mi. 0
Kas näeme homme? Sj--s--v- i mo-g-n? S_____ v_ i m______ S-å-s- v- i m-r-o-? ------------------- Sjåast vi i morgon? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. O--a-- -- ha- n-ko -nn--- --e-e. O_____ e_ h__ n___ a___ å g_____ O-s-k- e- h-r n-k- a-n- å g-e-e- -------------------------------- Orsak, eg har noko anna å gjere. 0
Hüvasti! H--det! H_ d___ H- d-t- ------- Ha det! 0
Nägemiseni! V--sj----! V_ s______ V- s-å-s-! ---------- Vi sjåast! 0
Varsti näeme! Ha--et-s- -enge! H_ d__ s_ l_____ H- d-t s- l-n-e- ---------------- Ha det så lenge! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!