Vestmik

et Minevik 3   »   en Past tense 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [eighty-three]

Past tense 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (UK) Mängi Rohkem
helistama t---a-e-a -all t_ m___ a c___ t- m-k- a c-l- -------------- to make a call 0
Ma helistasin. I-m--e-a---ll. I m___ a c____ I m-d- a c-l-. -------------- I made a call. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. I w-s ---k-ng-o--t-- ph--- --l-t-e ---e. I w__ t______ o_ t__ p____ a__ t__ t____ I w-s t-l-i-g o- t-e p-o-e a-l t-e t-m-. ---------------------------------------- I was talking on the phone all the time. 0
küsima t- a-k t_ a__ t- a-k ------ to ask 0
Ma küsisin. I -sk-d. I a_____ I a-k-d- -------- I asked. 0
Ma olen alati küsinud. I --w--- as---. I a_____ a_____ I a-w-y- a-k-d- --------------- I always asked. 0
jutustama to -a---te t_ n______ t- n-r-a-e ---------- to narrate 0
Ma jutustasin. I---r---e-. I n________ I n-r-a-e-. ----------- I narrated. 0
Ma jutustasin terve loo ära. I narrated t-e w--l----o--. I n_______ t__ w____ s_____ I n-r-a-e- t-e w-o-e s-o-y- --------------------------- I narrated the whole story. 0
õppima to-s--dy t_ s____ t- s-u-y -------- to study 0
Ma õppisin. I --u-ied. I s_______ I s-u-i-d- ---------- I studied. 0
Ma õppisin terve õhtu. I--t-di-- -he--h-l----e---g. I s______ t__ w____ e_______ I s-u-i-d t-e w-o-e e-e-i-g- ---------------------------- I studied the whole evening. 0
töötama to -o-k t_ w___ t- w-r- ------- to work 0
Ma töötasin. I -ork-d. I w______ I w-r-e-. --------- I worked. 0
Ma töötasin terve päeva. I----ke- -ll d-------. I w_____ a__ d__ l____ I w-r-e- a-l d-y l-n-. ---------------------- I worked all day long. 0
sööma to-eat t_ e__ t- e-t ------ to eat 0
Ma sõin. I ate. I a___ I a-e- ------ I ate. 0
Ma sõin kogu toidu ära. I ate a-l -h- -o--. I a__ a__ t__ f____ I a-e a-l t-e f-o-. ------------------- I ate all the food. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + inglise (UK) (1-100) MP3 inglise (UK) (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!