Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 2   »   en Subordinate clauses: that 2

92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

Kõrvallaused sõnaga et 2

92 [ninety-two]

Subordinate clauses: that 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (UK) Mängi Rohkem
Mind ärritab, et sa norskad. I’--a---y-t-at yo- sn-r-. I__ a____ t___ y__ s_____ I-m a-g-y t-a- y-u s-o-e- ------------------------- I’m angry that you snore. 0
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood. I’- -n-r- that you drink so-much b--r. I__ a____ t___ y__ d____ s_ m___ b____ I-m a-g-y t-a- y-u d-i-k s- m-c- b-e-. -------------------------------------- I’m angry that you drink so much beer. 0
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled. I’m a-g-y ---t--ou---m- ---la--. I__ a____ t___ y__ c___ s_ l____ I-m a-g-y t-a- y-u c-m- s- l-t-. -------------------------------- I’m angry that you come so late. 0
Ma arvan, et tal on arsti vaja. I -h----h- n-e-- a-doc-or. I t____ h_ n____ a d______ I t-i-k h- n-e-s a d-c-o-. -------------------------- I think he needs a doctor. 0
Ma arvan, et ta on haige. I -hink -- -- -ll. I t____ h_ i_ i___ I t-i-k h- i- i-l- ------------------ I think he is ill. 0
Ma arvan, et ta nüüd magab. I--hin---e--- sle-ping --w. I t____ h_ i_ s_______ n___ I t-i-k h- i- s-e-p-n- n-w- --------------------------- I think he is sleeping now. 0
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega. W----pe-t-a--he ma--ie- o---d-ughter. W_ h___ t___ h_ m______ o__ d________ W- h-p- t-a- h- m-r-i-s o-r d-u-h-e-. ------------------------------------- We hope that he marries our daughter. 0
Me loodame, et tal on palju raha. We-h-pe t-at -e--as ----- of-mo-e-. W_ h___ t___ h_ h__ a l__ o_ m_____ W- h-p- t-a- h- h-s a l-t o- m-n-y- ----------------------------------- We hope that he has a lot of money. 0
Me loodame, et ta on miljonär. We----- th-t--e--s-a m-l---n--r-. W_ h___ t___ h_ i_ a m___________ W- h-p- t-a- h- i- a m-l-i-n-i-e- --------------------------------- We hope that he is a millionaire. 0
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus. I ----d ---- -our -i-- -ad -n --ciden-. I h____ t___ y___ w___ h__ a_ a________ I h-a-d t-a- y-u- w-f- h-d a- a-c-d-n-. --------------------------------------- I heard that your wife had an accident. 0
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas. I-he--d---at-sh- -s--n t---h-sp---l. I h____ t___ s__ i_ i_ t__ h________ I h-a-d t-a- s-e i- i- t-e h-s-i-a-. ------------------------------------ I heard that she is in the hospital. 0
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki. I-h---d---at you- c-- i-----ple-ely w-e---d. I h____ t___ y___ c__ i_ c_________ w_______ I h-a-d t-a- y-u- c-r i- c-m-l-t-l- w-e-k-d- -------------------------------------------- I heard that your car is completely wrecked. 0
Mind rõõmustab, et te tulite. I-- -ap-y -----y-u ----. I__ h____ t___ y__ c____ I-m h-p-y t-a- y-u c-m-. ------------------------ I’m happy that you came. 0
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete. I-m-h-pp--t-at-y-u--re ----res-ed. I__ h____ t___ y__ a__ i__________ I-m h-p-y t-a- y-u a-e i-t-r-s-e-. ---------------------------------- I’m happy that you are interested. 0
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite. I-m-hap-y ---t yo--------o-buy the-ho---. I__ h____ t___ y__ w___ t_ b__ t__ h_____ I-m h-p-y t-a- y-u w-n- t- b-y t-e h-u-e- ----------------------------------------- I’m happy that you want to buy the house. 0
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud. I’m --rai- -h--la-t bu- h-s a--e--y-g---. I__ a_____ t__ l___ b__ h__ a______ g____ I-m a-r-i- t-e l-s- b-s h-s a-r-a-y g-n-. ----------------------------------------- I’m afraid the last bus has already gone. 0
Ma kardan, et me peame takso võtma. I-- -f--id-w--w----hav- to t-ke-a-t-x-. I__ a_____ w_ w___ h___ t_ t___ a t____ I-m a-r-i- w- w-l- h-v- t- t-k- a t-x-. --------------------------------------- I’m afraid we will have to take a taxi. 0
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas. I’m a--ai- - ---e-no m--e--o--y. I__ a_____ I h___ n_ m___ m_____ I-m a-r-i- I h-v- n- m-r- m-n-y- -------------------------------- I’m afraid I have no more money. 0

Žestidest kõneni

Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...