Vestmik

et Diskoteegis   »   en In the discotheque

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [forty-six]

In the discotheque

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (UK) Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? I- thi- s--t---ken? I_ t___ s___ t_____ I- t-i- s-a- t-k-n- ------------------- Is this seat taken? 0
Kas ma võin teiega istuda? M---I sit--ith---u? M__ I s__ w___ y___ M-y I s-t w-t- y-u- ------------------- May I sit with you? 0
Meeleldi. Sur-. S____ S-r-. ----- Sure. 0
Kuidas teile muusika meeldib? H---d--y-u-l-ke-the ---i-? H__ d_ y__ l___ t__ m_____ H-w d- y-u l-k- t-e m-s-c- -------------------------- How do you like the music? 0
Veidi valju. A-li---e -oo-loud. A l_____ t__ l____ A l-t-l- t-o l-u-. ------------------ A little too loud. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. B-- -h---a-d-pla---ve-y --l-. B__ t__ b___ p____ v___ w____ B-t t-e b-n- p-a-s v-r- w-l-. ----------------------------- But the band plays very well. 0
Kas te käite tihti siin? D- y-- ---e---re o--e-? D_ y__ c___ h___ o_____ D- y-u c-m- h-r- o-t-n- ----------------------- Do you come here often? 0
Ei, see on esimene kord. N-- -hi- is---- -ir---t-me. N__ t___ i_ t__ f____ t____ N-, t-i- i- t-e f-r-t t-m-. --------------------------- No, this is the first time. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. I-ve n-ver-b--n-here-bef-re. I___ n____ b___ h___ b______ I-v- n-v-r b-e- h-r- b-f-r-. ---------------------------- I’ve never been here before. 0
Kas te tantsite? Wou---you-l--- t--d--ce? W____ y__ l___ t_ d_____ W-u-d y-u l-k- t- d-n-e- ------------------------ Would you like to dance? 0
Hiljem võib-olla. Ma-b----t-r. M____ l_____ M-y-e l-t-r- ------------ Maybe later. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. I--an-t d--ce--e-- -el-. I c____ d____ v___ w____ I c-n-t d-n-e v-r- w-l-. ------------------------ I can’t dance very well. 0
See on väga lihtne. I-’s --ry -asy. I___ v___ e____ I-’- v-r- e-s-. --------------- It’s very easy. 0
Ma näitan teile. I’-l s--w----. I___ s___ y___ I-l- s-o- y-u- -------------- I’ll show you. 0
Ei, parem mõni teine kord. N---m------ome---he- --m-. N__ m____ s___ o____ t____ N-, m-y-e s-m- o-h-r t-m-. -------------------------- No, maybe some other time. 0
Ootate te kedagi? Are-y-u wai-in- fo----m--n-? A__ y__ w______ f__ s_______ A-e y-u w-i-i-g f-r s-m-o-e- ---------------------------- Are you waiting for someone? 0
Jah, oma poiss-sõpra. Yes- f-r -- ---f-i-n-. Y___ f__ m_ b_________ Y-s- f-r m- b-y-r-e-d- ---------------------- Yes, for my boyfriend. 0
Sealt tagant ta tulebki! T--re-h- i-! T____ h_ i__ T-e-e h- i-! ------------ There he is! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + inglise (UK) (1-100) MP3 inglise (UK) (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!