Vestmik

et Minevik 3   »   it Passato 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [ottantatré]

Passato 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
helistama te--fo-are t_________ t-l-f-n-r- ---------- telefonare 0
Ma helistasin. H- ---e-on---. H_ t__________ H- t-l-f-n-t-. -------------- Ho telefonato. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. Ho tel-fona-o p-- ---to i- -em-o. H_ t_________ p__ t____ i_ t_____ H- t-l-f-n-t- p-r t-t-o i- t-m-o- --------------------------------- Ho telefonato per tutto il tempo. 0
küsima ch-ede-e c_______ c-i-d-r- -------- chiedere 0
Ma küsisin. Ho c-----o. H_ c_______ H- c-i-s-o- ----------- Ho chiesto. 0
Ma olen alati küsinud. Ho--em----ch----o. H_ s_____ c_______ H- s-m-r- c-i-s-o- ------------------ Ho sempre chiesto. 0
jutustama r--cont-re r_________ r-c-o-t-r- ---------- raccontare 0
Ma jutustasin. Ho ----onta-o. H_ r__________ H- r-c-o-t-t-. -------------- Ho raccontato. 0
Ma jutustasin terve loo ära. Ho-ra-c----t- -utt- l--sto--a. H_ r_________ t____ l_ s______ H- r-c-o-t-t- t-t-a l- s-o-i-. ------------------------------ Ho raccontato tutta la storia. 0
õppima stu--a-e s_______ s-u-i-r- -------- studiare 0
Ma õppisin. H- -t-d-a--. H_ s________ H- s-u-i-t-. ------------ Ho studiato. 0
Ma õppisin terve õhtu. Ho-s-u-i--o-tut----- -era. H_ s_______ t____ l_ s____ H- s-u-i-t- t-t-a l- s-r-. -------------------------- Ho studiato tutta la sera. 0
töötama la-o-are l_______ l-v-r-r- -------- lavorare 0
Ma töötasin. Ho--av--a-o. H_ l________ H- l-v-r-t-. ------------ Ho lavorato. 0
Ma töötasin terve päeva. Ho -a----t- --t-o--l ------. H_ l_______ t____ i_ g______ H- l-v-r-t- t-t-o i- g-o-n-. ---------------------------- Ho lavorato tutto il giorno. 0
sööma m--gi-re m_______ m-n-i-r- -------- mangiare 0
Ma sõin. H---a-giat-. H_ m________ H- m-n-i-t-. ------------ Ho mangiato. 0
Ma sõin kogu toidu ära. Ho---ng--to-tut--. H_ m_______ t_____ H- m-n-i-t- t-t-o- ------------------ Ho mangiato tutto. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!