Vestmik

et Sidesõnad 3   »   it Congiunzioni 3

96 [üheksakümmend kuus]

Sidesõnad 3

Sidesõnad 3

96 [novantasei]

Congiunzioni 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Ma tõusen üles kohe kui äratuskell heliseb. Mi --zo -p--na-s--na -- -ve---a. M_ a___ a_____ s____ l_ s_______ M- a-z- a-p-n- s-o-a l- s-e-l-a- -------------------------------- Mi alzo appena suona la sveglia. 0
Ma olen väsinud kohe kui õppima pean. Mi------o----en- i----o a-s---ia-e. M_ s_____ a_____ i_____ a s________ M- s-a-c- a-p-n- i-i-i- a s-u-i-r-. ----------------------------------- Mi stanco appena inizio a studiare. 0
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan. Sm-tto d--la-o--re a---na-f---io se--a---an--. S_____ d_ l_______ a_____ f_____ s____________ S-e-t- d- l-v-r-r- a-p-n- f-c-i- s-s-a-t-a-n-. ---------------------------------------------- Smetto di lavorare appena faccio sessant’anni. 0
Millal te helistate? Q-a-do-te-efon-? Q_____ t________ Q-a-d- t-l-f-n-? ---------------- Quando telefona? 0
Kohe kui mul on hetk aega. Appe---h--u------n-o----tempo. A_____ h_ u_ m______ d_ t_____ A-p-n- h- u- m-m-n-o d- t-m-o- ------------------------------ Appena ho un momento di tempo. 0
Ta helistab kohe kui tal on hetk aega. Lu- t--ef-na--p-en- ha--n po--d- t-mpo. L__ t_______ a_____ h_ u_ p__ d_ t_____ L-i t-l-f-n- a-p-n- h- u- p-’ d- t-m-o- --------------------------------------- Lui telefona appena ha un po’ di tempo. 0
Kui kaua te töötate? Q----o t-m-- lav-rer-? Q_____ t____ l________ Q-a-t- t-m-o l-v-r-r-? ---------------------- Quanto tempo lavorerà? 0
Ma töötan nii kaua, kuni saan. La--r--- f-n--- -o--ò. L_______ f_____ p_____ L-v-r-r- f-n-h- p-t-ò- ---------------------- Lavorerò finché potrò. 0
Ma töötan nii kaua, kuni olen terve. L-vor-----i--h- ---- sano. L_______ f_____ s___ s____ L-v-r-r- f-n-h- s-r- s-n-. -------------------------- Lavorerò finché sarò sano. 0
Ta lamab voodis selle asemel, et töötada. S-- --l---- i---c- -------r--e. S__ a l____ i_____ d_ l________ S-a a l-t-o i-v-c- d- l-v-r-r-. ------------------------------- Sta a letto invece di lavorare. 0
Ta loeb ajalehte selle asemel, et süüa teha. Lei-leg-e il g--r---e-i-vec--di --c--ar-. L__ l____ i_ g_______ i_____ d_ c________ L-i l-g-e i- g-o-n-l- i-v-c- d- c-c-n-r-. ----------------------------------------- Lei legge il giornale invece di cucinare. 0
Ta istub pubis selle asemel, et koju minna. Lu---ta al -a--i-ve----i-an-a---a--a--. L__ s__ a_ b__ i_____ d_ a_____ a c____ L-i s-a a- b-r i-v-c- d- a-d-r- a c-s-. --------------------------------------- Lui sta al bar invece di andare a casa. 0
Nii palju kui mina tean, elab ta siin. A-qua--- s- lu--abi---q-i. A q_____ s_ l__ a____ q___ A q-a-t- s- l-i a-i-a q-i- -------------------------- A quanto so lui abita qui. 0
Nii palju kui mina tean, on ta naine haige. A-qua-to ---s---mog----- --l-t-. A q_____ s_ s__ m_____ è m______ A q-a-t- s- s-a m-g-i- è m-l-t-. -------------------------------- A quanto so sua moglie è malata. 0
Nii palju kui mina tean, on ta töötu. A-qu-nto-so---- ----s--cu-a--. A q_____ s_ l__ è d___________ A q-a-t- s- l-i è d-s-c-u-a-o- ------------------------------ A quanto so lui è disoccupato. 0
Ma magasin sisse, muidu oleksin täpselt jõudnud. N-n-mi -on- ----l-a------t-m--,----rim-nti ---e--sta-o -u--ua--. N__ m_ s___ s________ i_ t_____ a_________ s____ s____ p________ N-n m- s-n- s-e-l-a-o i- t-m-o- a-t-i-e-t- s-r-i s-a-o p-n-u-l-. ---------------------------------------------------------------- Non mi sono svegliato in tempo, altrimenti sarei stato puntuale. 0
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud. Av--o---rso ----t---s, a---im---i ---e-----to--u---al-. A____ p____ l_________ a_________ s____ s____ p________ A-e-o p-r-o l-a-t-b-s- a-t-i-e-t- s-r-i s-a-o p-n-u-l-. ------------------------------------------------------- Avevo perso l’autobus, altrimenti sarei stato puntuale. 0
Ma ei leidnud teed, muidu oleksin täpselt jõudnud. No- --o-av- -a---ra------tri--nti-sa----s-at- -un--a-e. N__ t______ l_ s______ a_________ s____ s____ p________ N-n t-o-a-o l- s-r-d-, a-t-i-e-t- s-r-i s-a-o p-n-u-l-. ------------------------------------------------------- Non trovavo la strada, altrimenti sarei stato puntuale. 0

Keel ja matemaatika

Mõtlemine ja kõne käivad käsikäes. Nad mõjutavad üksteist. Keelelised struktuurid mõjutavad meie mõtlemise ülesehitust. Mõnes keeles näiteks puuduvad sõnad numbrite väljendamiseks. Kõnelejad ei mõista numbrite konseptsiooni. Seega käivad mõnes mõttes keel ja matemaatika käsikäes. Grammatilised ja matemaatilises struktuurid on tihti sarnased. Mõned teadlased arvavad, et ka nende töötlemine käib sarnaselt. Nad usuvad, et kõnekeskus tegeleb ka matemaatikaga. See võib aidata ajul arvutada. Samas väidavad viimased uuringud midagi muud. Uurimistulemused näitavad, et aju töötleb matemaatilisi tehteid ilma kõneta. Teadlased uurisid kolme inimest. Kolme katsealuse ajud olid vigastatud. Selle tulemusena olid saanud kahjustada nende kõnekeskused. Katsealustel oli suuri probleeme rääkimisega. Nad ei suutnud enam koostada lihtsaid lauseid. Nad ei saanud ka aru sõnadest. Pärast kõnetesti pidid nad lahendama matemaatilisi probleeme. Mõned neist matemaatilistest mõistatustest olid väga keerulised. Kuid siiski said katsealused nende lahendamisega hakkama! Selle uuringu tulemused on väga huvitavad. Uuring näitab, et matemaatikat ei tõlgendata läbi sõnade. On võimalik, et keelel ja matemaatikal on sama baas. Mõlemat töödeldakse samas keskuses. Kuid matemaatikat ei ole vaja kõigepealt kõneks tõlkida. Võib-olla keel ja matemaatika arenevad koos... Ja kui aju arenemine on lõppenud, eksisteerivad need kaks eraldi!