Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 2   »   it Frasi secondarie con che 2

92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

Kõrvallaused sõnaga et 2

92 [novantadue]

Frasi secondarie con che 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Mind ärritab, et sa norskad. Mi--ecc- ------ -u---. M_ s____ c__ t_ r_____ M- s-c-a c-e t- r-s-i- ---------------------- Mi secca che tu russi. 0
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood. M--secc- che ---beva----t---irr-. M_ s____ c__ t_ b___ t____ b_____ M- s-c-a c-e t- b-v- t-n-a b-r-a- --------------------------------- Mi secca che tu beva tanta birra. 0
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled. M--sec-a c-e-------ga c-s----r--. M_ s____ c__ t_ v____ c___ t_____ M- s-c-a c-e t- v-n-a c-s- t-r-i- --------------------------------- Mi secca che tu venga così tardi. 0
Ma arvan, et tal on arsti vaja. Cr-do-c-e -b-ia-b---gn- -- -n--edi-o. C____ c__ a____ b______ d_ u_ m______ C-e-o c-e a-b-a b-s-g-o d- u- m-d-c-. ------------------------------------- Credo che abbia bisogno di un medico. 0
Ma arvan, et ta on haige. C-e-- c-e--i--m--a--. C____ c__ s__ m______ C-e-o c-e s-a m-l-t-. --------------------- Credo che sia malato. 0
Ma arvan, et ta nüüd magab. Cre-- --e---es----o-m-. C____ c__ a_____ d_____ C-e-o c-e a-e-s- d-r-a- ----------------------- Credo che adesso dorma. 0
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega. S----a-- c-----os- n--t-a --g-i-. S_______ c__ s____ n_____ f______ S-e-i-m- c-e s-o-i n-s-r- f-g-i-. --------------------------------- Speriamo che sposi nostra figlia. 0
Me loodame, et tal on palju raha. Spe--amo -he--b-i- m---- s--di. S_______ c__ a____ m____ s_____ S-e-i-m- c-e a-b-a m-l-i s-l-i- ------------------------------- Speriamo che abbia molti soldi. 0
Me loodame, et ta on miljonär. S------o ch---ia--i--o-----. S_______ c__ s__ m__________ S-e-i-m- c-e s-a m-l-o-a-i-. ---------------------------- Speriamo che sia milionario. 0
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus. H- --ntito -he--u--m--l-e ha --uto ----nci-en-e. H_ s______ c__ t__ m_____ h_ a____ u_ i_________ H- s-n-i-o c-e t-a m-g-i- h- a-u-o u- i-c-d-n-e- ------------------------------------------------ Ho sentito che tua moglie ha avuto un incidente. 0
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas. Ho---n-i---ch------l’o------e. H_ s______ c__ è a____________ H- s-n-i-o c-e è a-l-o-p-d-l-. ------------------------------ Ho sentito che è all’ospedale. 0
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki. H- sen-ito--he--a t-- ---c--na è-c-mpl---m---------r-t-a. H_ s______ c__ l_ t__ m_______ è c____________ d_________ H- s-n-i-o c-e l- t-a m-c-h-n- è c-m-l-t-m-n-e d-s-r-t-a- --------------------------------------------------------- Ho sentito che la tua macchina è completamente distrutta. 0
Mind rõõmustab, et te tulite. M---a p-ace-- c----i----nut-. M_ f_ p______ c__ s__ v______ M- f- p-a-e-e c-e s-a v-n-t-. ----------------------------- Mi fa piacere che sia venuto. 0
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete. Mi-fa p--c--e c---ab-i- inte---se. M_ f_ p______ c__ a____ i_________ M- f- p-a-e-e c-e a-b-a i-t-r-s-e- ---------------------------------- Mi fa piacere che abbia interesse. 0
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite. Mi--- -iac----c---v-g--a--o-----e-la--as-. M_ f_ p______ c__ v_____ c_______ l_ c____ M- f- p-a-e-e c-e v-g-i- c-m-r-r- l- c-s-. ------------------------------------------ Mi fa piacere che voglia comprare la casa. 0
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud. T-m- -h- l’-lt-m- a--obus -i- -ià ---s---. T___ c__ l_______ a______ s__ g__ p_______ T-m- c-e l-u-t-m- a-t-b-s s-a g-à p-s-a-o- ------------------------------------------ Temo che l’ultimo autobus sia già passato. 0
Ma kardan, et me peame takso võtma. T--- c------b--m- p-e--ere--n tass-. T___ c__ d_______ p_______ u_ t_____ T-m- c-e d-b-i-m- p-e-d-r- u- t-s-ì- ------------------------------------ Temo che dobbiamo prendere un tassì. 0
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas. T-m--di n-- av--- denaro---n-m-. T___ d_ n__ a____ d_____ c__ m__ T-m- d- n-n a-e-e d-n-r- c-n m-. -------------------------------- Temo di non avere denaro con me. 0

Žestidest kõneni

Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...