Vestmik

et Eitamine 2   »   it Negazione 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [sessantacinque]

Negazione 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? È---r----ane---? È c___ l________ È c-r- l-a-e-l-? ---------------- È caro l’anello? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. No,-co--a-s-l- c-n---E-ro. N__ c____ s___ c____ E____ N-, c-s-a s-l- c-n-o E-r-. -------------------------- No, costa solo cento Euro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. M- -o--- h--sol- c--q-a-ta. M_ i_ n_ h_ s___ c_________ M- i- n- h- s-l- c-n-u-n-a- --------------------------- Ma io ne ho solo cinquanta. 0
Oled sa juba valmis? S----r----? S__ p______ S-i p-o-t-? ----------- Sei pronto? 0
Ei, veel mitte. No--n-n-ancor-. N__ n__ a______ N-, n-n a-c-r-. --------------- No, non ancora. 0
Aga kohe olen valmis. S-no---------r--un --m-nto. S___ p_____ f__ u_ m_______ S-n- p-o-t- f-a u- m-m-n-o- --------------------------- Sono pronto fra un momento. 0
Soovid sa veel suppi? Vo------ anco-------a mine-t-a? V_______ a_____ d____ m________ V-r-e-t- a-c-r- d-l-a m-n-s-r-? ------------------------------- Vorresti ancora della minestra? 0
Ei, ma ei taha rohkem. No- no--------li- ---. N__ n__ n_ v_____ p___ N-, n-n n- v-g-i- p-ù- ---------------------- No, non ne voglio più. 0
Aga veel üht jäätist. Ma ------ u---el--o. M_ a_____ u_ g______ M- a-c-r- u- g-l-t-. -------------------- Ma ancora un gelato. 0
Elad sa juba kaua siin? Abi-- --i -a---n-o t--p-? A____ q__ d_ t____ t_____ A-i-i q-i d- t-n-o t-m-o- ------------------------- Abiti qui da tanto tempo? 0
Ei, alles esimest kuud. N-- s-l- -- -n-me-e. N__ s___ d_ u_ m____ N-, s-l- d- u- m-s-. -------------------- No, solo da un mese. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. M- co-os-o---à---lt----n--. M_ c______ g__ m____ g_____ M- c-n-s-o g-à m-l-a g-n-e- --------------------------- Ma conosco già molta gente. 0
Sõidad sa homme koju? V-- a----- d-m-ni? V__ a c___ d______ V-i a c-s- d-m-n-? ------------------ Vai a casa domani? 0
Ei, alles nädalavahetusel. No- s-l- p-- i- -in-----t-m-n-. N__ s___ p__ i_ f___ s_________ N-, s-l- p-r i- f-n- s-t-i-a-a- ------------------------------- No, solo per il fine settimana. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. M--i- ritor---già-d-m--i-a. M_ i_ r______ g__ d________ M- i- r-t-r-o g-à d-m-n-c-. --------------------------- Ma io ritorno già domenica. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? Tua f-g-ia-è-g-à--dult-? T__ f_____ è g__ a______ T-a f-g-i- è g-à a-u-t-? ------------------------ Tua figlia è già adulta? 0
Ei, ta on alles seitseteist. No- -- a-pen- -icias----e--nni. N__ h_ a_____ d__________ a____ N-, h- a-p-n- d-c-a-s-t-e a-n-. ------------------------------- No, ha appena diciassette anni. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. M- --i--a già--n----co. M_ l__ h_ g__ u_ a_____ M- l-i h- g-à u- a-i-o- ----------------------- Ma lei ha già un amico. 0

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!