Vestmik

et Sisseostud   »   it Fare spese

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [cinquantaquattro]

Fare spese

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Vo-r-------ra-e un-r-g-lo. V_____ c_______ u_ r______ V-r-e- c-m-r-r- u- r-g-l-. -------------------------- Vorrei comprare un regalo. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. M- ni-nte -i --op-o---ro. M_ n_____ d_ t_____ c____ M- n-e-t- d- t-o-p- c-r-. ------------------------- Ma niente di troppo caro. 0
Võib-olla käekott? Fo--e u---b-rse-t-? F____ u__ b________ F-r-e u-a b-r-e-t-? ------------------- Forse una borsetta? 0
Millist värvi te soovite? Di c-e -olo-e? D_ c__ c______ D- c-e c-l-r-? -------------- Di che colore? 0
Musta, pruuni või valget? N-ra- ma-r--e-- b-a-c-? N____ m______ o b______ N-r-, m-r-o-e o b-a-c-? ----------------------- Nera, marrone o bianca? 0
Suurt või väikest? U-a -rand- o una-----o-a? U__ g_____ o u__ p_______ U-a g-a-d- o u-a p-c-o-a- ------------------------- Una grande o una piccola? 0
Tohin ma seda korra vaadata? P-s-o -eder---n --- -u--ta? P____ v_____ u_ p__ q______ P-s-o v-d-r- u- p-’ q-e-t-? --------------------------- Posso vedere un po’ questa? 0
Kas see on nahast? È-d---elle? È d_ p_____ È d- p-l-e- ----------- È di pelle? 0
Või on ta kunstmaterjalist? O-è-di--ate--ale-s--tetic-? O è d_ m________ s_________ O è d- m-t-r-a-e s-n-e-i-o- --------------------------- O è di materiale sintetico? 0
Nahast loomulikult. Di-pe----n-t--al-en-e. D_ p____ n____________ D- p-l-e n-t-r-l-e-t-. ---------------------- Di pelle naturalmente. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. Quest- ---- ---im-------t-. Q_____ è d_ o_____ q_______ Q-e-t- è d- o-t-m- q-a-i-à- --------------------------- Questa è di ottima qualità. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. E--- bo--etta-è--e-a-e-te-- un-b--n-p-----. E l_ b_______ è v________ a u_ b___ p______ E l- b-r-e-t- è v-r-m-n-e a u- b-o- p-e-z-. ------------------------------------------- E la borsetta è veramente a un buon prezzo. 0
See meeldib mulle. Q--s-- mi pi-ce. Q_____ m_ p_____ Q-e-t- m- p-a-e- ---------------- Questa mi piace. 0
Ma võtan selle. L-----ndo. L_ p______ L- p-e-d-. ---------- La prendo. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? P--s---a--i--l- -----u--m-nt-? P____ c________ e_____________ P-s-o c-m-i-r-a e-e-t-a-m-n-e- ------------------------------ Posso cambiarla eventualmente? 0
Loomulikult. Nat-ra-me--e. N____________ N-t-r-l-e-t-. ------------- Naturalmente. 0
Me pakime ta kingina ära. F---i--o-un ------r-g---. F_______ u_ p____ r______ F-c-i-m- u- p-c-o r-g-l-. ------------------------- Facciamo un pacco regalo. 0
Kassa on sealpool. L---as-- è-d--q-ella-p-r-e. L_ c____ è d_ q_____ p_____ L- c-s-a è d- q-e-l- p-r-e- --------------------------- La cassa è da quella parte. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...