Vestmik
Autorike » Guasto alla macchina
-
ET
eesti
- AR araabia
- DE saksa
- EN inglise (US)
- EN inglise (UK)
- ES hispaania
- FR prantsuse
- JA jaapani
- PT portugali (PT)
- PT portugali (BR)
- ZH hiina (lihtsustatud)
- AD adõgee
- AF afrikaani
- AM amhaari
- BE valgevene
- BG bulgaaria
- BN bengali
- BS bosna
- CA katalaani
- CS tšehhi
- DA taani
- EL kreeka
- EO esperanto
- ET eesti
- FA pärsia
- FI soome
- HE heebrea
- HI hindi
- HR horvaadi
- HU ungari
- HY armeenlane
- ID indoneesia
- KA gruusia
- KK kasahhi
- KN kannada
- KO korea
- KU kurdi (kurmandži)
- KY kirgiisi
- LT leedu
- LV läti
- MK makedoonia
- MR marati
- NL hollandi
- NN nynorsk
- NO norra
- PA pandžaabi
- PL poola
- RO rumeenia
- RU vene
- SK slovaki
- SL sloveeni
- SQ albaania
- SR serbia
- SV rootsi
- TA tamiili
- TE telugu
- TH tai
- TI tigrinja
- TL tagalogi
- TR türgi
- UK ukraina
- UR urdi
- VI vietnami
-
IT
itaalia
- AR araabia
- DE saksa
- EN inglise (US)
- EN inglise (UK)
- ES hispaania
- FR prantsuse
- IT itaalia
- JA jaapani
- PT portugali (PT)
- PT portugali (BR)
- ZH hiina (lihtsustatud)
- AD adõgee
- AF afrikaani
- AM amhaari
- BE valgevene
- BG bulgaaria
- BN bengali
- BS bosna
- CA katalaani
- CS tšehhi
- DA taani
- EL kreeka
- EO esperanto
- FA pärsia
- FI soome
- HE heebrea
- HI hindi
- HR horvaadi
- HU ungari
- HY armeenlane
- ID indoneesia
- KA gruusia
- KK kasahhi
- KN kannada
- KO korea
- KU kurdi (kurmandži)
- KY kirgiisi
- LT leedu
- LV läti
- MK makedoonia
- MR marati
- NL hollandi
- NN nynorsk
- NO norra
- PA pandžaabi
- PL poola
- RO rumeenia
- RU vene
- SK slovaki
- SL sloveeni
- SQ albaania
- SR serbia
- SV rootsi
- TA tamiili
- TE telugu
- TH tai
- TI tigrinja
- TL tagalogi
- TR türgi
- UK ukraina
- UR urdi
- VI vietnami
-
-
001 - Inimesed 002 - Perekond 003 - Tuttavaks saama 004 - Koolis 005 - Riigid ja keeled 006 - Lugemine ja kirjutamine 007 - Arvud 008 - Kellaajad 009 - Nädalapäevad 010 - Eile – täna – homme 011 - Kuud 012 - Joogid 013 - Tegevused 014 - Värvid 015 - Puuviljad ja toiduained 016 - Aastaajad ja ilm 017 - Kodus 018 - Suurpuhastus 019 - Köögis 020 - Small Talk 1 021 - Small Talk 2 022 - Small Talk 3 023 - Võõrkeelte õppimine 024 - Kokkusaamine 025 - Linnas026 - Looduses 027 - Hotellis – saabumine 028 - Hotellis – kaebused 029 - Restoranis 1 030 - Restoranis 2 031 - Restoranis 3 032 - Restoranis 4 033 - Rongijaamas 034 - Rongis 035 - Lennujaamas 036 - Ühistransport 037 - Teel 038 - Taksos 039 - Autorike 040 - Tee küsimine 041 - Orienteerumine 042 - Vaatamisväärsustega tutvumine 043 - Loomaaias 044 - Õhtul välja minemine 045 - Kinos 046 - Diskoteegis 047 - Ettevalmistused reisiks 048 - Puhkusetegevused 049 - Sport 050 - Ujulas051 - Asjaajamised 052 - Kaubamajas 053 - Kauplused 054 - Sisseostud 055 - Töö 056 - Tunded 057 - Arsti juures 058 - Kehaosad 059 - Postkontoris 060 - Pangas 061 - Järgarvud 062 - Küsimuste esitamine 1 063 - Küsimuste esitamine 2 064 - Eitamine 1 065 - Eitamine 2 066 - Omastavad asesõnad 1 067 - Omastavad asesõnad 2 068 - suur – väike 069 - vajama – tahtma 070 - midagi soovima 071 - midagi tahtma 072 - midagi pidama 073 - midagi tohtima 074 - midagi paluma 075 - midagi põhjendama 1076 - midagi põhjendama 2 077 - midagi põhjendama 3 078 - Omadussõnad 1 079 - Omadussõnad 2 080 - Omadussõnad 3 081 - Minevik 1 082 - Minevik 2 083 - Minevik 3 084 - Minevik 4 085 - Küsimused – minevik 1 086 - Küsimused – minevik 2 087 - Rõhumäärsõnade minevik 1 088 - Rõhumäärsõnade minevik 2 089 - Käskiv kõneviis 1 090 - Käskiv kõneviis 2 091 - Kõrvallaused sõnaga et 1 092 - Kõrvallaused sõnaga et 2 093 - Kõrvallaused sõnaga kas 094 - Sidesõnad 1 095 - Sidesõnad 2 096 - Sidesõnad 3 097 - Sidesõnad 4 098 - Kahekordsed sidesõnad 099 - Omastav 100 - Määrsõnad
-
- Eelmine
- Edasi
- MP3
- A -
- A
- A+
39 [kolmkümmend üheksa]
Autorike
39 [trentanove]
Valige, kuidas soovite tõlget näha:
Andekas keelebeebi
Enne kui nad isegi rääkima õpivad, teavad lapsed palju keelte kohta. Seda on näidanud mitmed erinevad katsed. Lapse arengut uuritakse spetsiaalsetes beebilaborites. Seal uuritakse ka seda, kuidas lapsed keeli õpivad. Beebid on ilmselgelt intelligentsemad kui me siiani arvanud oleme. Isegi 6-kuuselt on neil mitmeid keelelisi oskusi. Näitekstunnevad nad ära oma emakeele. Prantsuse ja saksa beebid reageerivad erinevalt teatud toonidele. Erinevatel rõhumustritel on erinevad tagajärjed. Seega tunnetavad lapsed oma emakeele tooni. Väga noored lapsed suudavad meelde jätta mitmeid sõnu. Vanemad on beebi keele arengule väga tähtsad. Sest lapsed vajavad suhtlemist juba vahetult pärast sündimist. Nad tahavad suhelda oma ema ja isaga. Kuid suhtlust peavad saatma positiivsed emotsioonid. Vanemad ei tohi olla stressis, kui nad oma lapsega räägivad. Vale on ka nendega harva rääkida. Stressil ja vaikusel võib beebile olla negatiivne mõju. See võib nende keele arengut pärssida. Beebid alustavad õppimist juba emaüsas! Nad reageerivad kõnele ka enne sündi. Nad suudavad juba õigesti helisignaale tajuda. Pärast sündi tunnevad nad antud signaalid ära. Sündimata lapsed õpivad isegi keele rütmi. Imikud kuulrad juba üsas oma ema häält. Nii võib isegi rääkida veel sündimata lapsega. Kuid ei tohi üle pingutada... Lapsel on veel piisavalt aega harjutada ka pärast sündi!
Kas sa teadsid?
Rootsi keel kuulub põhjagermaani keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 8 miljonile inimesele. Seda räägitakse Rootsis ning osaliselt ka Soomes. Rootslased võivad norralastega üsna probleemivabalt suhelda. On olemas lausa ka segakeel, mis elemente mõlemast keelest ühendab. Ka taanlastega on vestlus võimalik, kui kõik osapooled selgelt räägivad. Rootsi tähestikus on 29 tähte. Üks rootsi keele tunnusmärk on iseloomulik vokaalisüsteem. Vokaalide pikkus ja lühidus otsustavad sõnatähenduse. Ka toonikõrgus mängib rootsi keeles rolli. Rootsi keele sõnad ja laused on üldiselt pigem lühikesed. Lausejärjestus järgib kindlaid reegleid. Ka grammatika ei ole väga keeruline. Struktuurid sarnanevad kokkuvõttes inglise keele omadele. Õppige rootsi keelt, see ei ole üldse nii raske!
Rootsi keel kuulub põhjagermaani keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 8 miljonile inimesele. Seda räägitakse Rootsis ning osaliselt ka Soomes. Rootslased võivad norralastega üsna probleemivabalt suhelda. On olemas lausa ka segakeel, mis elemente mõlemast keelest ühendab. Ka taanlastega on vestlus võimalik, kui kõik osapooled selgelt räägivad. Rootsi tähestikus on 29 tähte. Üks rootsi keele tunnusmärk on iseloomulik vokaalisüsteem. Vokaalide pikkus ja lühidus otsustavad sõnatähenduse. Ka toonikõrgus mängib rootsi keeles rolli. Rootsi keele sõnad ja laused on üldiselt pigem lühikesed. Lausejärjestus järgib kindlaid reegleid. Ka grammatika ei ole väga keeruline. Struktuurid sarnanevad kokkuvõttes inglise keele omadele. Õppige rootsi keelt, see ei ole üldse nii raske!