Vestmik

et Omastavad asesõnad 1   »   it Pronomi possessivi 1

66 [kuuskümmend kuus]

Omastavad asesõnad 1

Omastavad asesõnad 1

66 [sessantasei]

Pronomi possessivi 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
mina – minu i--–-il ----- -a-m-a i_ – i_ m__ / l_ m__ i- – i- m-o / l- m-a -------------------- io – il mio / la mia 0
Ma ei leia oma võtit. N-n tr--o--a-mi- ch-a-e. N__ t____ l_ m__ c______ N-n t-o-o l- m-a c-i-v-. ------------------------ Non trovo la mia chiave. 0
Ma ei leia oma sõidukaarti. No- tr-vo il -i- bi-li----. N__ t____ i_ m__ b_________ N-n t-o-o i- m-o b-g-i-t-o- --------------------------- Non trovo il mio biglietto. 0
sina – sinu t--– i- --- / la--ua t_ – i_ t__ / l_ t__ t- – i- t-o / l- t-a -------------------- tu – il tuo / la tua 0
Leidsid sa oma võtme? Ha---ro--t- ---t-- --i-v-? H__ t______ l_ t__ c______ H-i t-o-a-o l- t-a c-i-v-? -------------------------- Hai trovato la tua chiave? 0
Leidsid sa oma sõidukaardi? Ha----o-a-o--l--uo bi-li-t--? H__ t______ i_ t__ b_________ H-i t-o-a-o i- t-o b-g-i-t-o- ----------------------------- Hai trovato il tuo biglietto? 0
tema – tema lu- --il--u- - l--s-a l__ – i_ s__ / l_ s__ l-i – i- s-o / l- s-a --------------------- lui – il suo / la sua 0
Tead sa, kus ta võti on? Sai -ov---l- --a -hia-e? S__ d____ l_ s__ c______ S-i d-v-è l- s-a c-i-v-? ------------------------ Sai dov’è la sua chiave? 0
Tead sa, kus ta sõidukaart on? S------’è-il--u- -igli-tto? S__ d____ i_ s__ b_________ S-i d-v-è i- s-o b-g-i-t-o- --------------------------- Sai dov’è il suo biglietto? 0
tema – tema l-i – il --o-/--a sua l__ – i_ s__ / l_ s__ l-i – i- s-o / l- s-a --------------------- lei – il suo / la sua 0
Ta raha on kadunud. I- s-o--e-aro è -p-r---. I_ s__ d_____ è s_______ I- s-o d-n-r- è s-a-i-o- ------------------------ Il suo denaro è sparito. 0
Ja ta krediitkaart on ka kadunud. E-----e -a --- ----- d- -redi-- no--c-- --ù. E a____ l_ s__ c____ d_ c______ n__ c__ p___ E a-c-e l- s-a c-r-a d- c-e-i-o n-n c-è p-ù- -------------------------------------------- E anche la sua carta di credito non c’è più. 0
meie – meie n-i - -l-n-s-ro n__ – i_ n_____ n-i – i- n-s-r- --------------- noi – il nostro 0
Meie vanaisa on haige. I---o--r--no-n- è---l-t-. I_ n_____ n____ è m______ I- n-s-r- n-n-o è m-l-t-. ------------------------- Il nostro nonno è malato. 0
Meie vanaema on terve. La --s--a -on----ta-b---. L_ n_____ n____ s__ b____ L- n-s-r- n-n-a s-a b-n-. ------------------------- La nostra nonna sta bene. 0
teie – teie vo-----l v----o v__ – i_ v_____ v-i – i- v-s-r- --------------- voi – il vostro 0
Lapsed, kus on teie issi? Bambin-, d-v-è--l-vost-- pap-? B_______ d____ i_ v_____ p____ B-m-i-i- d-v-è i- v-s-r- p-p-? ------------------------------ Bambini, dov’è il vostro papà? 0
Lapsed, kus on teie emme? Ba-bini--dov-- la v--t---m-m-a? B_______ d____ l_ v_____ m_____ B-m-i-i- d-v-è l- v-s-r- m-m-a- ------------------------------- Bambini, dov’è la vostra mamma? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Loominguline keel

Tänapäeval on loovus üks oluline omadus. Igaüks tahab olla loominguline. Sest loomingulisi inimesi peetakse intelligentseteks. Ka meie keel peaks olema loominguline. Varem püüdsid inimesed rääkida nii korrektselt kui võimalik. Täna peaks inimene rääkima nii loominguliselt kui võimalik. Näiteks võib tuua reklaami ja uue meedia. Nad illustreerivad hästi, kuidas on võimalik keelega mängida. Viimase 50 aasta jooksul on loovuse osatähtsus oluliselt kasvanud. Selle nähtusega tegelevad isegi teadlased. Psühholoogid, haridustöötajad ning filosoofid uurivad loomeprotsesse. Loovust defineeritakse kui võimet luua midagi uut. Seega loob loominguline kõneleja uusi keelendeid. Nendeks võivad olla sõnad või grammatilisi struktuurid. Keeleteadlased saavad loomingulist keelt uurides identifitseerida, kuidas keel muutub. Kuid mitte igaüks ei mõista antud uusi keelelisi elemente. Loomingulise keele mõistmiseks on vaja teadmisi. On vaja teada, kuidas keel töötab. Ja peab olema kursis maailmaga, kus rääkija elab. Alles siis on võimalik mõista, mida tahetakse öelda. Teismeliste släng on üheks selliseks näiteks. Lapsed ja noored leiutavad pidevalt uusi termineid. Täiskasvanud ei mõista tihtipeale neid sõnu. Nüüd on avaldatud isegi sõnaraamatuid, mis teismeliste slängi selgitavad. Aga raamatu ilmumise ajaks on tavaliselt sõnad juba pärast üht põlvkonda aegunud! Ent loomingulist keelt on võimalik õppida. Koolitajad pakuvad palju sellealaseid kursusi. Kõige tähtsam reegel on aga alati: aktiveerida oma sisemine hääl!