Vestmik

et Postkontoris   »   it Alle poste

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [cinquantanove]

Alle poste

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? D--’è-l- --st--p---v--i--? D____ l_ p____ p__ v______ D-v-è l- p-s-a p-ù v-c-n-? -------------------------- Dov’è la posta più vicina? 0
Kas lähima postkontorini on pikk maa? È l-n---a -a-----a? È l______ l_ p_____ È l-n-a-a l- p-s-a- ------------------- È lontana la posta? 0
Kus on lähim kirjakast? Do-’--la p-o-s--a-bu-a ----- le-t-r-? D____ l_ p_______ b___ d____ l_______ D-v-è l- p-o-s-m- b-c- d-l-e l-t-e-e- ------------------------------------- Dov’è la prossima buca delle lettere? 0
Mul on paari postmarki vaja. Mi-oc-o----- --c-ni-fr----bo-li. M_ o________ a_____ f___________ M- o-c-r-o-o a-c-n- f-a-c-b-l-i- -------------------------------- Mi occorrono alcuni francobolli. 0
Ühele kaardile ja ühele kirjale. Per un----rtolina e---n---e-tera. P__ u__ c________ e_ u__ l_______ P-r u-a c-r-o-i-a e- u-a l-t-e-a- --------------------------------- Per una cartolina ed una lettera. 0
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? Q--n-- c--t--u--fr-n---ollo-p---l-A-er-ca? Q_____ c____ u_ f__________ p__ l_________ Q-a-t- c-s-a u- f-a-c-b-l-o p-r l-A-e-i-a- ------------------------------------------ Quanto costa un francobollo per l’America? 0
Kui raske on see pakk? Qua--- pe-a qu-s-o-p-cc-? Q_____ p___ q_____ p_____ Q-a-t- p-s- q-e-t- p-c-o- ------------------------- Quanto pesa questo pacco? 0
Kas ma võin selle lennupostiga saata? P--so s-ed-r-o-p-- --st--a--ea? P____ s_______ p__ p____ a_____ P-s-o s-e-i-l- p-r p-s-a a-r-a- ------------------------------- Posso spedirlo per posta aerea? 0
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? Q--n----- --tte-a- ---i-ar-? Q_____ c_ m____ a_ a________ Q-a-t- c- m-t-e a- a-r-v-r-? ---------------------------- Quanto ci mette ad arrivare? 0
Kus ma helistada saan? Do-- p--s- t--e-o----? D___ p____ t__________ D-v- p-s-o t-l-f-n-r-? ---------------------- Dove posso telefonare? 0
Kus on lähim telefon? Do----l---ros---- c-b--a-t-l-fonic-? D____ l_ p_______ c_____ t__________ D-v-è l- p-o-s-m- c-b-n- t-l-f-n-c-? ------------------------------------ Dov’è la prossima cabina telefonica? 0
Kas teil on telefonikaarte? Ha ----- -el---ni-h-? H_ c____ t___________ H- c-r-e t-l-f-n-c-e- --------------------- Ha carte telefoniche? 0
Kas teil on telefoniraamatut? Ha--n-e--nco -e--f-n-c-? H_ u_ e_____ t__________ H- u- e-e-c- t-l-f-n-c-? ------------------------ Ha un elenco telefonico? 0
Teate te Austria suunakoodi? Sa-il--r----s---------u---i-? S_ i_ p_______ p__ l_________ S- i- p-e-i-s- p-r l-A-s-r-a- ----------------------------- Sa il prefisso per l’Austria? 0
Üks hetk, ma vaatan järgi. U- moment--c-e --a---. U_ m______ c__ g______ U- m-m-n-o c-e g-a-d-. ---------------------- Un momento che guardo. 0
Liin on pidevalt hõivatud. L------a - sempre -c-u-a-a. L_ l____ è s_____ o________ L- l-n-a è s-m-r- o-c-p-t-. --------------------------- La linea è sempre occupata. 0
Millise numbri te valisite? Ch- -u---- ha---tt-? C__ n_____ h_ f_____ C-e n-m-r- h- f-t-o- -------------------- Che numero ha fatto? 0
Te peate esimesena nulli valima! Deve f--e ----a ---z-ro! D___ f___ p____ l_ z____ D-v- f-r- p-i-a l- z-r-! ------------------------ Deve fare prima lo zero! 0

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!