Vestmik

et Diskoteegis   »   sl V diskoteki

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [šestinštirideset]

V diskoteki

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? J- to-mes-o---osto? J_ t_ m____ p______ J- t- m-s-o p-o-t-? ------------------- Je to mesto prosto? 0
Kas ma võin teiega istuda? L-hk------e-em? L____ p________ L-h-o p-i-e-e-? --------------- Lahko prisedem? 0
Meeleldi. Lah--. L_____ L-h-o- ------ Lahko. 0
Kuidas teile muusika meeldib? Ka-š-a -- -a- --i---a--a? K_____ s_ v__ z__ g______ K-k-n- s- v-m z-i g-a-b-? ------------------------- Kakšna se vam zdi glasba? 0
Veidi valju. Malo--re-la-n- j-. M___ p________ j__ M-l- p-e-l-s-a j-. ------------------ Malo preglasna je. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. V----- i------n- -isto --r---. V_____ i___ b___ č____ v r____ V-n-a- i-r- b-n- č-s-o v r-d-. ------------------------------ Vendar igra bend čisto v redu. 0
Kas te käite tihti siin? Al- ste---go--o-t---j? A__ s__ p______ t_____ A-i s-e p-g-s-o t-k-j- ---------------------- Ali ste pogosto tukaj? 0
Ei, see on esimene kord. Ne--pr--č sem -----. N__ p____ s__ t_____ N-, p-v-č s-m t-k-j- -------------------- Ne, prvič sem tukaj. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. Še --k--- nis-----l(a--t-. Š_ n_____ n____ b_____ t__ Š- n-k-l- n-s-m b-l-a- t-. -------------------------- Še nikoli nisem bil(a) tu. 0
Kas te tantsite? A---pl--e--? A__ p_______ A-i p-e-e-e- ------------ Ali plešete? 0
Hiljem võib-olla. Mo-d--p-zneje. M____ p_______ M-r-a p-z-e-e- -------------- Morda pozneje. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. Ne--na- r-vn- dob-o-p-esati. N_ z___ r____ d____ p_______ N- z-a- r-v-o d-b-o p-e-a-i- ---------------------------- Ne znam ravno dobro plesati. 0
See on väga lihtne. To------s---enos--vn-. T_ j_ č____ e_________ T- j- č-s-o e-o-t-v-o- ---------------------- To je čisto enostavno. 0
Ma näitan teile. Pok--e- --m. P______ v___ P-k-ž-m v-m- ------------ Pokažem vam. 0
Ei, parem mõni teine kord. Ne,-r-jši-k-a- --ugič. N__ r____ k___ d______ N-, r-j-i k-a- d-u-i-. ---------------------- Ne, rajši kdaj drugič. 0
Ootate te kedagi? A------ko-a-ča---e? A__ n_ k___ č______ A-i n- k-g- č-k-t-? ------------------- Ali na koga čakate? 0
Jah, oma poiss-sõpra. Da- na---i-a-e--a-(-- fanta-. D__ n_ p_________ (__ f______ D-, n- p-i-a-e-j- (-a f-n-a-. ----------------------------- Da, na prijatelja (na fanta). 0
Sealt tagant ta tulebki! E-- g-, --m pr-ha-a! E__ g__ t__ p_______ E-o g-, t-m p-i-a-a- -------------------- Evo ga, tam prihaja! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!