Vestmik

et Diskoteegis   »   nl In de discotheek

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [zesenveertig]

In de discotheek

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? Is----- p-aa---v---? I_ d___ p_____ v____ I- d-z- p-a-t- v-i-? -------------------- Is deze plaats vrij? 0
Kas ma võin teiega istuda? Mag i- -ij---k-m-n z-tten? M__ i_ b__ u k____ z______ M-g i- b-j u k-m-n z-t-e-? -------------------------- Mag ik bij u komen zitten? 0
Meeleldi. Gra--. G_____ G-a-g- ------ Graag. 0
Kuidas teile muusika meeldib? Ho---in-t --d-e-m--i--? H__ v____ u d__ m______ H-e v-n-t u d-e m-z-e-? ----------------------- Hoe vindt u die muziek? 0
Veidi valju. Ee--b--t-e ----a--. E__ b_____ t_ h____ E-n b-e-j- t- h-r-. ------------------- Een beetje te hard. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. M-ar--e-ba-d --ee-- he-l ----. M___ d_ b___ s_____ h___ g____ M-a- d- b-n- s-e-l- h-e- g-e-. ------------------------------ Maar de band speelt heel goed. 0
Kas te käite tihti siin? Komt-- v---r -ier? K___ u v____ h____ K-m- u v-k-r h-e-? ------------------ Komt u vaker hier? 0
Ei, see on esimene kord. N-e--d-- -s -------t---ee-. N___ d__ i_ d_ e_____ k____ N-e- d-t i- d- e-r-t- k-e-. --------------------------- Nee, dit is de eerste keer. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. I---e----e- -o------t-g-we---. I_ b__ h___ n__ n____ g_______ I- b-n h-e- n-g n-o-t g-w-e-t- ------------------------------ Ik ben hier nog nooit geweest. 0
Kas te tantsite? Da-st-u? D____ u_ D-n-t u- -------- Danst u? 0
Hiljem võib-olla. L---r-mis---i--. L____ m_________ L-t-r m-s-c-i-n- ---------------- Later misschien. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. Ik k------t-z--g-ed-d---e-. I_ k__ n___ z_ g___ d______ I- k-n n-e- z- g-e- d-n-e-. --------------------------- Ik kan niet zo goed dansen. 0
See on väga lihtne. Dat -s -e-l--e-voudig. D__ i_ h___ e_________ D-t i- h-e- e-n-o-d-g- ---------------------- Dat is heel eenvoudig. 0
Ma näitan teile. Ik laat -e- u zie-. I_ l___ h__ u z____ I- l-a- h-t u z-e-. ------------------- Ik laat het u zien. 0
Ei, parem mõni teine kord. N-e- --eve--een---dere k---. N___ l_____ e__ a_____ k____ N-e- l-e-e- e-n a-d-r- k-e-. ---------------------------- Nee, liever een andere keer. 0
Ootate te kedagi? Wa--t-u--p ---a--? W____ u o_ i______ W-c-t u o- i-m-n-? ------------------ Wacht u op iemand? 0
Jah, oma poiss-sõpra. J------m-jn -rien-. J__ o_ m___ v______ J-, o- m-j- v-i-n-. ------------------- Ja, op mijn vriend. 0
Sealt tagant ta tulebki! D-a----mt-----ne- aan! D___ k___ h__ n__ a___ D-a- k-m- h-j n-t a-n- ---------------------- Daar komt hij net aan! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!