Vestmik

et Diskoteegis   »   sv På diskoteket

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [fyrtiosex]

På diskoteket

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? Är --n-h-------se- ---i-? Ä_ d__ h__ p______ l_____ Ä- d-n h-r p-a-s-n l-d-g- ------------------------- Är den här platsen ledig? 0
Kas ma võin teiega istuda? Får -ag ---ta --g ho- er? F__ j__ s____ m__ h__ e__ F-r j-g s-t-a m-g h-s e-? ------------------------- Får jag sätta mig hos er? 0
Meeleldi. Gä-n-. G_____ G-r-a- ------ Gärna. 0
Kuidas teile muusika meeldib? Vad-tyc-e---i ----u--ken? V__ t_____ n_ o_ m_______ V-d t-c-e- n- o- m-s-k-n- ------------------------- Vad tycker ni om musiken? 0
Veidi valju. L--e- f---h---jud-. L____ f__ h________ L-t-t f-r h-g-j-d-. ------------------- Litet för högljudd. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. M----a-de- s----r-v---i-t-b--. M__ b_____ s_____ v______ b___ M-n b-n-e- s-e-a- v-l-i-t b-a- ------------------------------ Men bandet spelar väldigt bra. 0
Kas te käite tihti siin? Ä- n-----a -ä-? Ä_ n_ o___ h___ Ä- n- o-t- h-r- --------------- Är ni ofta här? 0
Ei, see on esimene kord. N-j, de- -- först- g----n. N___ d__ ä_ f_____ g______ N-j- d-t ä- f-r-t- g-n-e-. -------------------------- Nej, det är första gången. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. J---har ald-i---arit -är för--. J__ h__ a_____ v____ h__ f_____ J-g h-r a-d-i- v-r-t h-r f-r-t- ------------------------------- Jag har aldrig varit här förut. 0
Kas te tantsite? D--sar-n-? D_____ n__ D-n-a- n-? ---------- Dansar ni? 0
Hiljem võib-olla. Se-----ka-ske. S_____ k______ S-n-r- k-n-k-. -------------- Senare kanske. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. Jag-----int- d-n-a--å ---. J__ k__ i___ d____ s_ b___ J-g k-n i-t- d-n-a s- b-a- -------------------------- Jag kan inte dansa så bra. 0
See on väga lihtne. D---ä--myck-t -nke--. D__ ä_ m_____ e______ D-t ä- m-c-e- e-k-l-. --------------------- Det är mycket enkelt. 0
Ma näitan teile. Ja--ska -----er. J__ s__ v___ e__ J-g s-a v-s- e-. ---------------- Jag ska visa er. 0
Ei, parem mõni teine kord. N-j--h--lr- -n a-nan--ån-. N___ h_____ e_ a____ g____ N-j- h-l-r- e- a-n-n g-n-. -------------------------- Nej, hellre en annan gång. 0
Ootate te kedagi? V--tar n- på --gon? V_____ n_ p_ n_____ V-n-a- n- p- n-g-n- ------------------- Väntar ni på någon? 0
Jah, oma poiss-sõpra. J-- -å---n-vä-. J__ p_ m__ v___ J-, p- m-n v-n- --------------- Ja, på min vän. 0
Sealt tagant ta tulebki! Där---rt--komme- -a--ju! D__ b____ k_____ h__ j__ D-r b-r-a k-m-e- h-n j-! ------------------------ Där borta kommer han ju! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!