Vestmik

et Diskoteegis   »   nn På diskotek

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [førtiseks]

På diskotek

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? E--de-----ig-he-? E_ d__ l____ h___ E- d-t l-d-g h-r- ----------------- Er det ledig her? 0
Kas ma võin teiega istuda? K---eg få-se-j- --g? K__ e_ f_ s____ m___ K-n e- f- s-t-e m-g- -------------------- Kan eg få setje meg? 0
Meeleldi. Gj-rne---t. G_____ d___ G-e-n- d-t- ----------- Gjerne det. 0
Kuidas teile muusika meeldib? Kv--sy-es- d- o- musi----? K__ s_____ d_ o_ m________ K-a s-n-s- d- o- m-s-k-e-? -------------------------- Kva synest du om musikken? 0
Veidi valju. L--t-f-- --g. L___ f__ h___ L-t- f-r h-g- ------------- Litt for høg. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. M-n------- --el-r br-. M__ b_____ s_____ b___ M-n b-n-e- s-e-a- b-a- ---------------------- Men bandet spelar bra. 0
Kas te käite tihti siin? E- ----e- o-t-- eller? E_ d_ h__ o____ e_____ E- d- h-r o-t-, e-l-r- ---------------------- Er du her ofte, eller? 0
Ei, see on esimene kord. N----det e--fy--te---n-e-. N___ d__ e_ f_____ g______ N-i- d-t e- f-r-t- g-n-e-. -------------------------- Nei, det er fyrste gongen. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. E- ha- -l-r- --r- he-. E_ h__ a____ v___ h___ E- h-r a-d-i v-r- h-r- ---------------------- Eg har aldri vore her. 0
Kas te tantsite? D--sa---u? D_____ d__ D-n-a- d-? ---------- Dansar du? 0
Hiljem võib-olla. K-ns-j- se-n-r-. K______ s_______ K-n-k-e s-i-a-e- ---------------- Kanskje seinare. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. Eg--r -kkj- s- f-i-k -i- ---anse. E_ e_ i____ s_ f____ t__ å d_____ E- e- i-k-e s- f-i-k t-l å d-n-e- --------------------------------- Eg er ikkje så flink til å danse. 0
See on väga lihtne. D---er ------ -et-. D__ e_ v_____ l____ D-t e- v-l-i- l-t-. ------------------- Det er veldig lett. 0
Ma näitan teile. Eg ska- -i-e--eg. E_ s___ v___ d___ E- s-a- v-s- d-g- ----------------- Eg skal vise deg. 0
Ei, parem mõni teine kord. Nei--e-------- -on-. N___ e__ a____ g____ N-i- e-n a-n-n g-n-. -------------------- Nei, ein annan gong. 0
Ootate te kedagi? V--tar--- på n----? V_____ d_ p_ n_____ V-n-a- d- p- n-k-n- ------------------- Ventar du på nokon? 0
Jah, oma poiss-sõpra. J-------e-en --n. J__ p_ v____ m___ J-, p- v-n-n m-n- ----------------- Ja, på venen min. 0
Sealt tagant ta tulebki! Der --e--ha-! D__ k___ h___ D-r k-e- h-n- ------------- Der kjem han! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!