Vestmik

et Diskoteegis   »   eo En la diskoteko

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [kvardek ses]

En la diskoteko

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? Ĉ- -i- --dl-k- -s--s-l-be-a? Ĉ_ t__ s______ e____ l______ Ĉ- t-u s-d-o-o e-t-s l-b-r-? ---------------------------- Ĉu tiu sidloko estas libera? 0
Kas ma võin teiega istuda? Ĉu mi-r--ta--s--i---ud-vi? Ĉ_ m_ r_____ s___ a___ v__ Ĉ- m- r-j-a- s-d- a-u- v-? -------------------------- Ĉu mi rajtas sidi apud vi? 0
Meeleldi. Bo--o--. B_______ B-n-o-u- -------- Bonvolu. 0
Kuidas teile muusika meeldib? Kia v--trov-s l---u--ko-? K__ v_ t_____ l_ m_______ K-a v- t-o-a- l- m-z-k-n- ------------------------- Kia vi trovas la muzikon? 0
Veidi valju. I-m --o --ŭ--. I__ t__ l_____ I-m t-o l-ŭ-a- -------------- Iom tro laŭta. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. S-- -a -a-do--r- --n- mu-ik-s. S__ l_ b____ t__ b___ m_______ S-d l- b-n-o t-e b-n- m-z-k-s- ------------------------------ Sed la bando tre bone muzikas. 0
Kas te käite tihti siin? Ĉ- -i -fte--e--s -i-ti--? Ĉ_ v_ o___ v____ ĉ_______ Ĉ- v- o-t- v-n-s ĉ---i-n- ------------------------- Ĉu vi ofte venas ĉi-tien? 0
Ei, see on esimene kord. N-- unua-o-as. N__ u_________ N-, u-u-f-j-s- -------------- Ne, unuafojas. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. M--an-o--ŭ-n-n-am es-is-ĉ---i-. M_ a______ n_____ e____ ĉ______ M- a-k-r-ŭ n-n-a- e-t-s ĉ---i-. ------------------------------- Mi ankoraŭ neniam estis ĉi-tie. 0
Kas te tantsite? Ĉ- -------s -a---? Ĉ_ v_ ŝ____ d_____ Ĉ- v- ŝ-t-s d-n-i- ------------------ Ĉu vi ŝatus danci? 0
Hiljem võib-olla. Eb----o-t-. E___ p_____ E-l- p-s-e- ----------- Eble poste. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. Mi ne-scip---s--r--b-ne danc-. M_ n_ s_______ t__ b___ d_____ M- n- s-i-o-a- t-e b-n- d-n-i- ------------------------------ Mi ne scipovas tre bone danci. 0
See on väga lihtne. T-- simpl--. T__ s_______ T-e s-m-l-s- ------------ Tre simplas. 0
Ma näitan teile. Mi--o--ro--a- -i. M_ m______ a_ v__ M- m-n-r-s a- v-. ----------------- Mi montros al vi. 0
Ei, parem mõni teine kord. Ne---ref-re------i--je. N__ p_________ a_______ N-, p-e-e-e-l- a-i-o-e- ----------------------- Ne, prefereble alifoje. 0
Ootate te kedagi? Ĉ--vi----nd-- i-n? Ĉ_ v_ a______ i___ Ĉ- v- a-e-d-s i-n- ------------------ Ĉu vi atendas iun? 0
Jah, oma poiss-sõpra. Je----ian --r-m----. J___ m___ k_________ J-s- m-a- k-r-m-k-n- -------------------- Jes, mian koramikon. 0
Sealt tagant ta tulebki! Li-ja-v-nas-----m-l--taŭ-! L_ j_ v____ t__ m_________ L- j- v-n-s t-e m-l-n-a-e- -------------------------- Li ja venas tie malantaŭe! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!