Vestmik

et Diskoteegis   »   af In die disko

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [ses en veertig]

In die disko

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? I----e -t--l -o-? I_ d__ s____ o___ I- d-e s-o-l o-p- ----------------- Is die stoel oop? 0
Kas ma võin teiega istuda? Ma- -k h-er---t? M__ e_ h___ s___ M-g e- h-e- s-t- ---------------- Mag ek hier sit? 0
Meeleldi. G-a--. G_____ G-a-g- ------ Graag. 0
Kuidas teile muusika meeldib? Wa- --nk - -an-di-----ie-? W__ d___ u v__ d__ m______ W-t d-n- u v-n d-e m-s-e-? -------------------------- Wat dink u van die musiek? 0
Veidi valju. ’--B--t-i---e -a--. ’_ B______ t_ h____ ’- B-e-j-e t- h-r-. ------------------- ’n Bietjie te hard. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. Maar d-e--ro-- -p-el----l ----. M___ d__ g____ s____ h___ g____ M-a- d-e g-o-p s-e-l h-e- g-e-. ------------------------------- Maar die groep speel heel goed. 0
Kas te käite tihti siin? K---u g-reel--h-------e? K__ u g______ h_________ K-m u g-r-e-d h-e-n-t-e- ------------------------ Kom u gereeld hiernatoe? 0
Ei, see on esimene kord. N-e,---t-is-d-e eer-te-k---. N___ d__ i_ d__ e_____ k____ N-e- d-t i- d-e e-r-t- k-e-. ---------------------------- Nee, dit is die eerste keer. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. Ek --s--o- ---it-t----e---------. E_ w__ n__ n____ t_____ h___ n___ E- w-s n-g n-o-t t-v-r- h-e- n-e- --------------------------------- Ek was nog nooit tevore hier nie. 0
Kas te tantsite? D-n- -? D___ u_ D-n- u- ------- Dans u? 0
Hiljem võib-olla. M--kie-----er. M______ l_____ M-s-i-n l-t-r- -------------- Miskien later. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. E--k-n ----so --ed -an--ni-. E_ k__ n__ s_ g___ d___ n___ E- k-n n-e s- g-e- d-n- n-e- ---------------------------- Ek kan nie so goed dans nie. 0
See on väga lihtne. D-t -s heel ----ik. D__ i_ h___ m______ D-t i- h-e- m-k-i-. ------------------- Dit is heel maklik. 0
Ma näitan teile. E--sal --w--. E_ s__ u w___ E- s-l u w-s- ------------- Ek sal u wys. 0
Ei, parem mõni teine kord. N--, -----r----a-der ---r. N___ l_____ ’_ a____ k____ N-e- l-e-e- ’- a-d-r k-e-. -------------------------- Nee, liewer ’n ander keer. 0
Ootate te kedagi? Wa- --vir ---a-d? W__ u v__ i______ W-g u v-r i-m-n-? ----------------- Wag u vir iemand? 0
Jah, oma poiss-sõpra. Ja,--i--m- ---el. J__ v__ m_ k_____ J-, v-r m- k-r-l- ----------------- Ja, vir my kêrel. 0
Sealt tagant ta tulebki! D-ar-kom -y----! D___ k__ h_ n___ D-a- k-m h- n-u- ---------------- Daar kom hy nou! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!