Vestmik

et Diskoteegis   »   bg В дискотеката

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [четирийсет и шест]

46 [chetiriyset i shest]

В дискотеката

V diskotekata

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? Мя----о--воб-дн- ли-е? М______ с_______ л_ е_ М-с-о-о с-о-о-н- л- е- ---------------------- Мястото свободно ли е? 0
My-s-o-- s-o-odno -- -e? M_______ s_______ l_ y__ M-a-t-t- s-o-o-n- l- y-? ------------------------ Myastoto svobodno li ye?
Kas ma võin teiega istuda? Мож- ------с-дна при----? М___ л_ д_ с____ п__ В___ М-ж- л- д- с-д-а п-и В-с- ------------------------- Може ли да седна при Вас? 0
M-z-e-li--- s-d-- --- V-s? M____ l_ d_ s____ p__ V___ M-z-e l- d- s-d-a p-i V-s- -------------------------- Mozhe li da sedna pri Vas?
Meeleldi. С----во--тв--. С у___________ С у-о-о-с-в-е- -------------- С удоволствие. 0
S-----o-s-v-e. S u___________ S u-o-o-s-v-e- -------------- S udovolstvie.
Kuidas teile muusika meeldib? Как н----ат- ----ката? К__ н_______ м________ К-к н-м-р-т- м-з-к-т-? ---------------------- Как намирате музиката? 0
Ka---a-i--t----zi-a--? K__ n_______ m________ K-k n-m-r-t- m-z-k-t-? ---------------------- Kak namirate muzikata?
Veidi valju. М--ко -ил--. М____ с_____ М-л-о с-л-а- ------------ Малко силна. 0
M--k- s--na. M____ s_____ M-l-o s-l-a- ------------ Malko silna.
Kuid bänd mängib päris hästi. Н- -р-па-а сви---м---о --б-е. Н_ г______ с____ м____ д_____ Н- г-у-а-а с-и-и м-о-о д-б-е- ----------------------------- Но групата свири много добре. 0
No-g-upat- sviri--no-o--ob--. N_ g______ s____ m____ d_____ N- g-u-a-a s-i-i m-o-o d-b-e- ----------------------------- No grupata sviri mnogo dobre.
Kas te käite tihti siin? Ч-----ли--д-------к? Ч____ л_ и_____ т___ Ч-с-о л- и-в-т- т-к- -------------------- Често ли идвате тук? 0
Ch-sto-li -dvat- --k? C_____ l_ i_____ t___ C-e-t- l- i-v-t- t-k- --------------------- Chesto li idvate tuk?
Ei, see on esimene kord. Не,-з--пъ-ви-п--. Н__ з_ п____ п___ Н-, з- п-р-и п-т- ----------------- Не, за първи път. 0
Ne,-za -y-vi-pyt. N__ z_ p____ p___ N-, z- p-r-i p-t- ----------------- Ne, za pyrvi pyt.
Ma ei ole kunagi siin käinud. Н-кога -е съ- бил /-бил--т--. Н_____ н_ с__ б__ / б___ т___ Н-к-г- н- с-м б-л / б-л- т-к- ----------------------------- Никога не съм бил / била тук. 0
Ni------- --m-b-l --bi-----k. N_____ n_ s__ b__ / b___ t___ N-k-g- n- s-m b-l / b-l- t-k- ----------------------------- Nikoga ne sym bil / bila tuk.
Kas te tantsite? Т---у---е ли? Т________ л__ Т-н-у-а-е л-? ------------- Танцувате ли? 0
T-ntsu---e-li? T_________ l__ T-n-s-v-t- l-? -------------- Tantsuvate li?
Hiljem võib-olla. П---ъ--о мо-е б-. П_______ м___ б__ П---ъ-н- м-ж- б-. ----------------- По-късно може би. 0
Po-k--n----z-e-b-. P_______ m____ b__ P---y-n- m-z-e b-. ------------------ Po-kysno mozhe bi.
Ma ei oska eriti hästi tantsida. А- -е-мог---а-та---в-м----р-. А_ н_ м___ д_ т_______ д_____ А- н- м-г- д- т-н-у-а- д-б-е- ----------------------------- Аз не мога да танцувам добре. 0
Az-n----ga d--tant----m d-b--. A_ n_ m___ d_ t________ d_____ A- n- m-g- d- t-n-s-v-m d-b-e- ------------------------------ Az ne moga da tantsuvam dobre.
See on väga lihtne. Съв-ем-п-о--о-е. С_____ п_____ е_ С-в-е- п-о-т- е- ---------------- Съвсем просто е. 0
S---em -r--to --. S_____ p_____ y__ S-v-e- p-o-t- y-. ----------------- Syvsem prosto ye.
Ma näitan teile. Ще-В- п-к-ж-. Щ_ В_ п______ Щ- В- п-к-ж-. ------------- Ще Ви покажа. 0
S-c-e-V- pokazha. S____ V_ p_______ S-c-e V- p-k-z-a- ----------------- Shche Vi pokazha.
Ei, parem mõni teine kord. Не,-п--д--ре-н---- д--г-п-т. Н__ п_______ н____ д___ п___ Н-, п---о-р- н-к-й д-у- п-т- ---------------------------- Не, по-добре някой друг път. 0
N-- ----obre n-ako- dr-g--yt. N__ p_______ n_____ d___ p___ N-, p---o-r- n-a-o- d-u- p-t- ----------------------------- Ne, po-dobre nyakoy drug pyt.
Ootate te kedagi? Ча-а-е ли --к--о? Ч_____ л_ н______ Ч-к-т- л- н-к-г-? ----------------- Чакате ли някого? 0
C--kat---i nya-og-? C______ l_ n_______ C-a-a-e l- n-a-o-o- ------------------- Chakate li nyakogo?
Jah, oma poiss-sõpra. Да---оя п--ят--. Д__ м__ п_______ Д-, м-я п-и-т-л- ---------------- Да, моя приятел. 0
Da, mo---pr----e-. D__ m___ p________ D-, m-y- p-i-a-e-. ------------------ Da, moya priyatel.
Sealt tagant ta tulebki! Е-- го-и---. Е__ г_ и____ Е-о г- и-в-. ------------ Ето го идва. 0
E-- -o idva. E__ g_ i____ E-o g- i-v-. ------------ Eto go idva.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bulgaaria (1-100) MP3 bulgaaria (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!