Vestmik

et Diskoteegis   »   uk На дискотеці

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [сосок шість]

46 [sosok shistʹ]

На дискотеці

[Na dyskotetsi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? Це -і--- --л-н-? Ц_ м____ в______ Ц- м-с-е в-л-н-? ---------------- Це місце вільне? 0
Ts- m---se---l--e? T__ m_____ v______ T-e m-s-s- v-l-n-? ------------------ Tse mistse vilʹne?
Kas ma võin teiega istuda? М-жна--істи ---я ---? М____ с____ б___ В___ М-ж-а с-с-и б-л- В-с- --------------------- Можна сісти біля Вас? 0
M-zhna s--ty --ly--Va-? M_____ s____ b____ V___ M-z-n- s-s-y b-l-a V-s- ----------------------- Mozhna sisty bilya Vas?
Meeleldi. Із--а---оле---м І_ з___________ І- з-д-в-л-н-я- --------------- Із задоволенням 0
Iz-z-dovo-e---am I_ z____________ I- z-d-v-l-n-y-m ---------------- Iz zadovolennyam
Kuidas teile muusika meeldib? Чи -одо------я--а- -уз-ка? Ч_ п__________ в__ м______ Ч- п-д-б-є-ь-я в-м м-з-к-? -------------------------- Чи подобається вам музика? 0
C-y-po--baye----- -a---u-yka? C__ p____________ v__ m______ C-y p-d-b-y-t-s-a v-m m-z-k-? ----------------------------- Chy podobayetʹsya vam muzyka?
Veidi valju. Т-----з--ол-с--. Т____ з_________ Т-о-и з-г-л-с-о- ---------------- Трохи заголосно. 0
Tr--hy------o---. T_____ z_________ T-o-h- z-h-l-s-o- ----------------- Trokhy zaholosno.
Kuid bänd mängib päris hästi. Ал- ц-----рт гра- --лком ---р-. А__ ц__ г___ г___ ц_____ д_____ А-е ц-й г-р- г-а- ц-л-о- д-б-е- ------------------------------- Але цей гурт грає цілком добре. 0
A-e t--y---ur- -ra-e --i---m -o-re. A__ t___ h___ h____ t______ d_____ A-e t-e-̆ h-r- h-a-e t-i-k-m d-b-e- ----------------------------------- Ale tsey̆ hurt hraye tsilkom dobre.
Kas te käite tihti siin? Ви--у--ч-сто бу---т-? В_ т__ ч____ б_______ В- т-т ч-с-о б-в-є-е- --------------------- Ви тут часто буваєте? 0
V- t-- -hasto -u--y---? V_ t__ c_____ b________ V- t-t c-a-t- b-v-y-t-? ----------------------- Vy tut chasto buvayete?
Ei, see on esimene kord. Ні- -- -ер--й----. Н__ ц_ п_____ р___ Н-, ц- п-р-и- р-з- ------------------ Ні, це перший раз. 0
Ni----e-----hy-̆-ra-. N__ t__ p______ r___ N-, t-e p-r-h-y- r-z- --------------------- Ni, tse pershyy̆ raz.
Ma ei ole kunagi siin käinud. Я----нік-л- тут -е--у--- б--а. Я щ_ н_____ т__ н_ б__ / б____ Я щ- н-к-л- т-т н- б-в / б-л-. ------------------------------ Я ще ніколи тут не був / була. 0
YA -h--e -ik-ly-t-t-n- b-v-/-b--a. Y_ s____ n_____ t__ n_ b__ / b____ Y- s-c-e n-k-l- t-t n- b-v / b-l-. ---------------------------------- YA shche nikoly tut ne buv / bula.
Kas te tantsite? Ви тан----е? В_ т________ В- т-н-ю-т-? ------------ Ви танцюєте? 0
V- --nt-y--et-? V_ t___________ V- t-n-s-u-e-e- --------------- Vy tantsyuyete?
Hiljem võib-olla. М------ пі--іш-. М______ п_______ М-ж-и-о п-з-і-е- ---------------- Можливо пізніше. 0
Mo-hlyv- piz-ishe. M_______ p________ M-z-l-v- p-z-i-h-. ------------------ Mozhlyvo piznishe.
Ma ei oska eriti hästi tantsida. Я т----- не дуж- доб--. Я т_____ н_ д___ д_____ Я т-н-ю- н- д-ж- д-б-е- ----------------------- Я танцюю не дуже добре. 0
YA t-ntsy--u-n---u--- d--r-. Y_ t________ n_ d____ d_____ Y- t-n-s-u-u n- d-z-e d-b-e- ---------------------------- YA tantsyuyu ne duzhe dobre.
See on väga lihtne. Ц---------п-ост-. Ц_ з_____ п______ Ц- з-в-і- п-о-т-. ----------------- Це зовсім просто. 0
Ts- z-vsim p---t-. T__ z_____ p______ T-e z-v-i- p-o-t-. ------------------ Tse zovsim prosto.
Ma näitan teile. Я-Ва- пок--у. Я В__ п______ Я В-м п-к-ж-. ------------- Я Вам покажу. 0
Y--V-m--ok-zhu. Y_ V__ p_______ Y- V-m p-k-z-u- --------------- YA Vam pokazhu.
Ei, parem mõni teine kord. Ні--к---е і-ш----а-ом. Н__ к____ і____ р_____ Н-, к-а-е і-ш-м р-з-м- ---------------------- Ні, краще іншим разом. 0
Ni,-k-a-h----i-sh-m r----. N__ k_______ i_____ r_____ N-, k-a-h-h- i-s-y- r-z-m- -------------------------- Ni, krashche inshym razom.
Ootate te kedagi? В---е--єте--- ког--ь? В_ ч______ н_ к______ В- ч-к-є-е н- к-г-с-? --------------------- Ви чекаєте на когось? 0
V---h-ka-e---n- -ohos-? V_ c________ n_ k______ V- c-e-a-e-e n- k-h-s-? ----------------------- Vy chekayete na kohosʹ?
Jah, oma poiss-sõpra. Так,-н- -о-о --у-а. Т___ н_ м___ д_____ Т-к- н- м-г- д-у-а- ------------------- Так, на мого друга. 0
Tak,--a -oho-d-u-a. T___ n_ m___ d_____ T-k- n- m-h- d-u-a- ------------------- Tak, na moho druha.
Sealt tagant ta tulebki! Ос--- -і-! О__ і в___ О-ь і в-н- ---------- Ось і він! 0
Os--i-v--! O__ i v___ O-ʹ i v-n- ---------- Osʹ i vin!

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!