Vestmik

et Diskoteegis   »   cs Na diskotéce

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [čtyřicet šest]

Na diskotéce

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? J- to m-st--v-l-é? J_ t_ m____ v_____ J- t- m-s-o v-l-é- ------------------ Je to místo volné? 0
Kas ma võin teiega istuda? M-hu -------- -ř--e-----? M___ s_ k V__ p__________ M-h- s- k V-m p-i-e-n-u-? ------------------------- Mohu si k Vám přisednout? 0
Meeleldi. P--sí-. P______ P-o-í-. ------- Prosím. 0
Kuidas teile muusika meeldib? Ja---e-Vám-líbí-t--h-dba? J__ s_ V__ l___ t_ h_____ J-k s- V-m l-b- t- h-d-a- ------------------------- Jak se Vám líbí ta hudba? 0
Veidi valju. Je -oc--las-t-. J_ m__ h_______ J- m-c h-a-i-á- --------------- Je moc hlasitá. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. Al-----sk----- h---e--oce---d----. A__ t_ s______ h____ d_____ d_____ A-e t- s-u-i-a h-a-e d-c-l- d-b-e- ---------------------------------- Ale ta skupina hraje docela dobře. 0
Kas te käite tihti siin? C-od--e-s-m---s--? C______ s__ č_____ C-o-í-e s-m č-s-o- ------------------ Chodíte sem často? 0
Ei, see on esimene kord. N-, -s-m ---poprv-. N__ j___ t_ p______ N-, j-e- t- p-p-v-. ------------------- Ne, jsem tu poprvé. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. Ni-d- -s---t--j--tě ----- /------a. N____ j___ t_ j____ n____ / n______ N-k-y j-e- t- j-š-ě n-b-l / n-b-l-. ----------------------------------- Nikdy jsem tu ještě nebyl / nebyla. 0
Kas te tantsite? Tan-ít-? T_______ T-n-í-e- -------- Tančíte? 0
Hiljem võib-olla. Možn--pozd-ji. M____ p_______ M-ž-á p-z-ě-i- -------------- Možná později. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. N-u--- --- do--e-t-n-o-at. N_____ m__ d____ t________ N-u-í- m-c d-b-e t-n-o-a-. -------------------------- Neumím moc dobře tancovat. 0
See on väga lihtne. T- ----p--ě-je--o---h-. T_ j_ ú____ j__________ T- j- ú-l-ě j-d-o-u-h-. ----------------------- To je úplně jednoduché. 0
Ma näitan teile. U-á---v---to. U____ v__ t__ U-á-u v-m t-. ------------- Ukážu vám to. 0
Ei, parem mõni teine kord. N-,-až někdy-j-n-y. N__ a_ n____ j_____ N-, a- n-k-y j-n-y- ------------------- Ne, až někdy jindy. 0
Ootate te kedagi? Čeká---na----o--? Č_____ n_ n______ Č-k-t- n- n-k-h-? ----------------- Čekáte na někoho? 0
Jah, oma poiss-sõpra. An-,--a---é-o --í-e--. A___ n_ s____ p_______ A-o- n- s-é-o p-í-e-e- ---------------------- Ano, na svého přítele. 0
Sealt tagant ta tulebki! T---l- zr-v-a--ř-chází! T_____ z_____ p________ T-m-l- z-o-n- p-i-h-z-! ----------------------- Tamhle zrovna přichází! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tšehhi (1-100) MP3 tšehhi (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!