Vestmik

et Kaubamajas   »   no I butikken

52 [viiskümmend kaks]

Kaubamajas

Kaubamajas

52 [femtito]

I butikken

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Lähme kaubamajja? S--l-v--gå ti-------k-n? S___ v_ g_ t__ b________ S-a- v- g- t-l b-t-k-e-? ------------------------ Skal vi gå til butikken? 0
Ma pean sisseoste tegema. J-------jøp--noe--ting. J__ m_ k____ n___ t____ J-g m- k-ø-e n-e- t-n-. ----------------------- Jeg må kjøpe noen ting. 0
Ma tahan palju sisseoste teha. J-g -i----n-l- mye. J__ v__ h_____ m___ J-g v-l h-n-l- m-e- ------------------- Jeg vil handle mye. 0
Kus on bürookaubad? H-o------on-ora--ikl-ne? H___ e_ k_______________ H-o- e- k-n-o-a-t-k-e-e- ------------------------ Hvor er kontorartiklene? 0
Mul on vaja ümbrikke ja kirjapaberit. J-g ----ge- ---v-l-tt-r-o- br---ap-r. J__ t______ k__________ o_ b_________ J-g t-e-g-r k-n-o-u-t-r o- b-e-p-p-r- ------------------------------------- Jeg trenger konvolutter og brevpapir. 0
Mul on vaja tindipliiatseid ja markereid. J-g---e--er--u-ep---e------a-----ift--. J__ t______ k_________ o_ f____________ J-g t-e-g-r k-l-p-n-e- o- f-r-e-t-f-e-. --------------------------------------- Jeg trenger kulepenner og fargestifter. 0
Kus on mööbel? H-or -r mø--e--? H___ e_ m_______ H-o- e- m-b-e-e- ---------------- Hvor er møblene? 0
Mul on vaja kappi ja kummutit. Jeg-tre---r ---s-ap -- en --mm--e. J__ t______ e_ s___ o_ e_ k_______ J-g t-e-g-r e- s-a- o- e- k-m-o-e- ---------------------------------- Jeg trenger et skap og en kommode. 0
Mul on vaja kirjutuslauda ja raamaturiiulit. J---t-e--e- et-s-r-v-bo-- -g e--hyl--. J__ t______ e_ s_________ o_ e_ h_____ J-g t-e-g-r e- s-r-v-b-r- o- e- h-l-e- -------------------------------------- Jeg trenger et skrivebord og en hylle. 0
Kus on mänguasjad? Hvor ---l--e-ø-et? H___ e_ l_________ H-o- e- l-k-t-y-t- ------------------ Hvor er leketøyet? 0
Mul on vaja nukku ja kaisukaru. Jeg-t-e--er----d--ke-og -- bam--. J__ t______ e_ d____ o_ e_ b_____ J-g t-e-g-r e- d-k-e o- e- b-m-e- --------------------------------- Jeg trenger ei dukke og en bamse. 0
Mul on vaja jalgpalli ja malemängu. Je--t-e-ge- -n----b-l--o- -t----kks-ill. J__ t______ e_ f______ o_ e_ s__________ J-g t-e-g-r e- f-t-a-l o- e- s-a-k-p-l-. ---------------------------------------- Jeg trenger en fotball og et sjakkspill. 0
Kus on tööriistad? Hvo--er v-r-t-yet? H___ e_ v_________ H-o- e- v-r-t-y-t- ------------------ Hvor er verktøyet? 0
Mul on vaja haamrit ja saagi. Je--t-enger ----a--er--g------n-. J__ t______ e_ h_____ o_ e_ t____ J-g t-e-g-r e- h-m-e- o- e- t-n-. --------------------------------- Jeg trenger en hammer og ei tang. 0
Mul on vaja puuri ja kruvikeerajat. J-- t--n------ -or og -n-skru-re-k--. J__ t______ e_ b__ o_ e_ s___________ J-g t-e-g-r e- b-r o- e- s-r-t-e-k-r- ------------------------------------- Jeg trenger et bor og en skrutrekker. 0
Kus on ehted? H-or-e--s-yk-e--? H___ e_ s________ H-o- e- s-y-k-n-? ----------------- Hvor er smykkene? 0
Mul on vaja ketti ja käevõru. Jeg -r-n-e- en-----kje----g-et-a--bå-d. J__ t______ e_ h________ o_ e_ a_______ J-g t-e-g-r e- h-l-k-e-e o- e- a-m-å-d- --------------------------------------- Jeg trenger en halskjede og et armbånd. 0
Mul on vaja sõrmust ja kõrvarõngaid. Je---re-g-r-en -in--og-ø-edobb--. J__ t______ e_ r___ o_ ø_________ J-g t-e-g-r e- r-n- o- ø-e-o-b-r- --------------------------------- Jeg trenger en ring og øredobber. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Naised on keeleliselt andekamad kui mehed!

Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed. Keskmiselt on neil sama intelligentsustase. Kuid soolised pädevused on neil erinevad. Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt. Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme. Naisel on aga parem mälu. Ja nad omandavad paremini keeli. Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu. Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt. Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad. Naiste keeletaju põhjus peitub ajust. Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud. Aju vasak poolkera tegeleb keelega. See piirkond kontrollib keelelisi protsesse. Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera. Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada. Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem. Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt. Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata. Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused. Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid. Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu. Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus. Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem. Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju. Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju. Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas. Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele. See ei ole suguluses hiina keelega. Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest. See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat. Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel. Vietnami keel on toonkeel. See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse. Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta. Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust. Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus. Varem kasutati hiina kirjamärke. Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu. Seda keelt ei ole veel palju uuritud... Avastage see, see tasub end tõesti ära!