М- пой-ём---м------?
М_ п_____ в м_______
М- п-й-ё- в м-г-з-н-
--------------------
Мы пойдём в магазин? 0 M- ----ë--v magazi-?M_ p_____ v m_______M- p-y-ë- v m-g-z-n---------------------My poydëm v magazin?
Я ---- -н--о-------уп-т-.
Я х___ м____ ч___ к______
Я х-ч- м-о-о ч-г- к-п-т-.
-------------------------
Я хочу много чего купить. 0 Y----ochu m-o---che-- k--it-.Y_ k_____ m____ c____ k______Y- k-o-h- m-o-o c-e-o k-p-t-.-----------------------------Ya khochu mnogo chego kupitʹ.
М-- нуж-ы-ко-вер-- и б-м-га для п-се-.
М__ н____ к_______ и б_____ д__ п_____
М-е н-ж-ы к-н-е-т- и б-м-г- д-я п-с-м-
--------------------------------------
Мне нужны конверты и бумага для писем. 0 Mn--nu--ny------rt----b-----------pis-m.M__ n_____ k_______ i b_____ d___ p_____M-e n-z-n- k-n-e-t- i b-m-g- d-y- p-s-m-----------------------------------------Mne nuzhny konverty i bumaga dlya pisem.
Мн- -у-е--шк-- и ко---.
М__ н____ ш___ и к_____
М-е н-ж-н ш-а- и к-м-д-
-----------------------
Мне нужен шкаф и комод. 0 M-e---z-e- --k---- k--o-.M__ n_____ s____ i k_____M-e n-z-e- s-k-f i k-m-d--------------------------Mne nuzhen shkaf i komod.
М-- --ж---ф-тбол---й -я----ша-м-т-.
М__ н____ ф_________ м__ и ш_______
М-е н-ж-н ф-т-о-ь-ы- м-ч и ш-х-а-ы-
-----------------------------------
Мне нужен футбольный мяч и шахматы. 0 M-- n-z-en---tbolʹ-y---y--- i sh---ma-y.M__ n_____ f_________ m____ i s_________M-e n-z-e- f-t-o-ʹ-y- m-a-h i s-a-h-a-y-----------------------------------------Mne nuzhen futbolʹnyy myach i shakhmaty.
М-е ----н-мо---ок-- ---ск--уб--.
М__ н____ м______ и п___________
М-е н-ж-н м-л-т-к и п-о-к-г-б-ы-
--------------------------------
Мне нужен молоток и плоскогубцы. 0 Mn- -u-h-n--o-o--k-- p-o-k-g--ts-.M__ n_____ m______ i p____________M-e n-z-e- m-l-t-k i p-o-k-g-b-s-.----------------------------------Mne nuzhen molotok i ploskogubtsy.
Мн---у-н--дре-- и--т------.
М__ н____ д____ и о________
М-е н-ж-а д-е-ь и о-в-р-к-.
---------------------------
Мне нужна дрель и отвёртка. 0 Mne ----n- ----- i o-v--tka.M__ n_____ d____ i o________M-e n-z-n- d-e-ʹ i o-v-r-k-.----------------------------Mne nuzhna drelʹ i otvërtka.
Мне -у----ц-п---а ----аслет.
М__ н____ ц______ и б_______
М-е н-ж-а ц-п-ч-а и б-а-л-т-
----------------------------
Мне нужна цепочка и браслет. 0 M-e -------tse--c-ka-- -r-slet.M__ n_____ t________ i b_______M-e n-z-n- t-e-o-h-a i b-a-l-t--------------------------------Mne nuzhna tsepochka i braslet.
М-- --ж---к-л-ц- -------к-.
М__ н____ к_____ и с_______
М-е н-ж-о к-л-ц- и с-р-ж-и-
---------------------------
Мне нужно кольцо и серёжки. 0 M-e -uzhn- --lʹ-s- i se-----i.M__ n_____ k______ i s________M-e n-z-n- k-l-t-o i s-r-z-k-.------------------------------Mne nuzhno kolʹtso i serëzhki.
Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed.
Keskmiselt on neil sama intelligentsustase.
Kuid soolised pädevused on neil erinevad.
Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt.
Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme.
Naisel on aga parem mälu.
Ja nad omandavad paremini keeli.
Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu.
Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt.
Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad.
Naiste keeletaju põhjus peitub ajust.
Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud.
Aju vasak poolkera tegeleb keelega.
See piirkond kontrollib keelelisi protsesse.
Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera.
Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada.
Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem.
Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt.
Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata.
Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused.
Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid.
Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu.
Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus.
Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem.
Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju.
Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju.
Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas.
Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka.
See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele.
See ei ole suguluses hiina keelega.
Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest.
See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat.
Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel.
Vietnami keel on toonkeel.
See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse.
Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta.
Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust.
Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus.
Varem kasutati hiina kirjamärke.
Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu.
Seda keelt ei ole veel palju uuritud...
Avastage see, see tasub end tõesti ära!