Ще-от--е- -- --м-газина?
Щ_ о_____ л_ в м________
Щ- о-и-е- л- в м-г-з-н-?
------------------------
Ще отидем ли в магазина? 0 Shch---ti--- l- v -a-azina?S____ o_____ l_ v m________S-c-e o-i-e- l- v m-g-z-n-?---------------------------Shche otidem li v magazina?
Тря--ат--и-пли-о-------рт---з- п--м-.
Т______ м_ п______ и х_____ з_ п_____
Т-я-в-т м- п-и-о-е и х-р-и- з- п-с-а-
-------------------------------------
Трябват ми пликове и хартия за писма. 0 T-y--v----i ---kove i-k-a-ti-- -a -is-a.T_______ m_ p______ i k_______ z_ p_____T-y-b-a- m- p-i-o-e i k-a-t-y- z- p-s-a-----------------------------------------Tryabvat mi plikove i khartiya za pisma.
Тряб-а- -и-х--икалки-и--ар--ри.
Т______ м_ х________ и м_______
Т-я-в-т м- х-м-к-л-и и м-р-е-и-
-------------------------------
Трябват ми химикалки и маркери. 0 Trya--a- ---khim-kal-i-i---r----.T_______ m_ k_________ i m_______T-y-b-a- m- k-i-i-a-k- i m-r-e-i----------------------------------Tryabvat mi khimikalki i markeri.
Т-я-ват-ми-ш--ф-- ск-и-.
Т______ м_ ш___ и с_____
Т-я-в-т м- ш-а- и с-р-н-
------------------------
Трябват ми шкаф и скрин. 0 T-y-bv-t -- -h-a----s---n.T_______ m_ s____ i s_____T-y-b-a- m- s-k-f i s-r-n---------------------------Tryabvat mi shkaf i skrin.
Т-я-в-т--и б--о-- --аж--ка.
Т______ м_ б___ и е________
Т-я-в-т м- б-р- и е-а-е-к-.
---------------------------
Трябват ми бюро и етажерка. 0 Trya-v----i-b-u-o - -e----erka.T_______ m_ b____ i y__________T-y-b-a- m- b-u-o i y-t-z-e-k-.-------------------------------Tryabvat mi byuro i yetazherka.
Тря-в-т-ми-от ч-к-- --ещи.
Т______ м_ о_ ч__ и к_____
Т-я-в-т м- о- ч-к и к-е-и-
--------------------------
Трябват ми от чук и клещи. 0 T---------- -t --uk --kl----h-.T_______ m_ o_ c___ i k________T-y-b-a- m- o- c-u- i k-e-h-h-.-------------------------------Tryabvat mi ot chuk i kleshchi.
Тр-бва- м- д-елк--- -твер-ка.
Т______ м_ д_____ и о________
Т-я-в-т м- д-е-к- и о-в-р-к-.
-----------------------------
Трябват ми дрелка и отвертка. 0 Trya-va- -i dre--a i---ver---.T_______ m_ d_____ i o________T-y-b-a- m- d-e-k- i o-v-r-k-.------------------------------Tryabvat mi drelka i otvertka.
Тряб-ат-ми--е---- - гр----.
Т______ м_ г_____ и г______
Т-я-в-т м- г-р-а- и г-и-н-.
---------------------------
Трябват ми гердан и гривна. 0 Tr----at m---e-d-----g---na.T_______ m_ g_____ i g______T-y-b-a- m- g-r-a- i g-i-n-.----------------------------Tryabvat mi gerdan i grivna.
Т-я-ват ми ---с----и -----.
Т______ м_ п______ и о_____
Т-я-в-т м- п-ъ-т-н и о-е-и-
---------------------------
Трябват ми пръстен и обеци. 0 T---bva- -i--r--ten ---b-t--.T_______ m_ p______ i o______T-y-b-a- m- p-y-t-n i o-e-s-.-----------------------------Tryabvat mi prysten i obetsi.
Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed.
Keskmiselt on neil sama intelligentsustase.
Kuid soolised pädevused on neil erinevad.
Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt.
Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme.
Naisel on aga parem mälu.
Ja nad omandavad paremini keeli.
Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu.
Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt.
Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad.
Naiste keeletaju põhjus peitub ajust.
Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud.
Aju vasak poolkera tegeleb keelega.
See piirkond kontrollib keelelisi protsesse.
Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera.
Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada.
Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem.
Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt.
Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata.
Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused.
Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid.
Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu.
Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus.
Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem.
Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju.
Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju.
Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas.
Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka.
See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele.
See ei ole suguluses hiina keelega.
Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest.
See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat.
Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel.
Vietnami keel on toonkeel.
See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse.
Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta.
Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust.
Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus.
Varem kasutati hiina kirjamärke.
Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu.
Seda keelt ei ole veel palju uuritud...
Avastage see, see tasub end tõesti ära!