Йде-о-в -а-а--н?
Й____ в м_______
Й-е-о в м-г-з-н-
----------------
Йдемо в магазин? 0 Y--e-o-v--------?Y̆____ v m_______Y-d-m- v m-h-z-n------------------Y̆demo v mahazyn?
Де --к-нц-ляр---і-тов---?
Д_ є к___________ т______
Д- є к-н-е-я-с-к- т-в-р-?
-------------------------
Де є канцелярські товари? 0 De-ye ---tse--a--ʹk--tov-ry?D_ y_ k_____________ t______D- y- k-n-s-l-a-s-k- t-v-r-?----------------------------De ye kantselyarsʹki tovary?
Мені------бн---я--ка-- ---ш------едм--и-.
М___ п_______ л_____ і п_______ в________
М-н- п-т-і-н- л-л-к- і п-ю-е-и- в-д-е-и-.
-----------------------------------------
Мені потрібні лялька і плюшевий ведмедик. 0 Meni -o-ribni----lʹk- --ply-shevy----e-medy-.M___ p_______ l______ i p_________ v________M-n- p-t-i-n- l-a-ʹ-a i p-y-s-e-y-̆ v-d-e-y-.---------------------------------------------Meni potribni lyalʹka i plyushevyy̆ vedmedyk.
М-н--п-тр---і -----л---й--’я- і шахи.
М___ п_______ ф_________ м___ і ш____
М-н- п-т-і-н- ф-т-о-ь-и- м-я- і ш-х-.
-------------------------------------
Мені потрібні футбольний м’яч і шахи. 0 M-ni---t---ni--u-b-----y̆ ----ch i --akhy.M___ p_______ f_________ m_____ i s______M-n- p-t-i-n- f-t-o-ʹ-y-̆ m-y-c- i s-a-h-.------------------------------------------Meni potribni futbolʹnyy̆ m'yach i shakhy.
Де --інс-р--е---?
Д_ є і___________
Д- є і-с-р-м-н-и-
-----------------
Де є інструменти? 0 De -- i---------y?D_ y_ i___________D- y- i-s-r-m-n-y-------------------De ye instrumenty?
Мені п--р---- мо-о--- - плас-огу-ц-.
М___ п_______ м______ і п___________
М-н- п-т-і-н- м-л-т-к і п-а-к-г-б-і-
------------------------------------
Мені потрібні молоток і пласкогубці. 0 M-n---o--ib-- molo--- i-p-as--h-b-si.M___ p_______ m______ i p____________M-n- p-t-i-n- m-l-t-k i p-a-k-h-b-s-.-------------------------------------Meni potribni molotok i plaskohubtsi.
Д- - --икрас-?
Д_ є п________
Д- є п-и-р-с-?
--------------
Де є прикраси? 0 D---e---------?D_ y_ p________D- y- p-y-r-s-?---------------De ye prykrasy?
Мен- -о---б-і-л--цю--- - --а--ет.
М___ п_______ л_______ і б_______
М-н- п-т-і-н- л-н-ю-о- і б-а-л-т-
---------------------------------
Мені потрібні ланцюжок і браслет. 0 M-ni--ot---ni lantsyu-hok----ra-le-.M___ p_______ l__________ i b_______M-n- p-t-i-n- l-n-s-u-h-k i b-a-l-t-------------------------------------Meni potribni lantsyuzhok i braslet.
Мен-----рі--і пе-с---- --се---к-.
М___ п_______ п_______ і с_______
М-н- п-т-і-н- п-р-т-н- і с-р-ж-и-
---------------------------------
Мені потрібні перстень і сережки. 0 Me-i --tr---i-p---t-nʹ-i -e-e--k-.M___ p_______ p_______ i s________M-n- p-t-i-n- p-r-t-n- i s-r-z-k-.----------------------------------Meni potribni perstenʹ i serezhky.
Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed.
Keskmiselt on neil sama intelligentsustase.
Kuid soolised pädevused on neil erinevad.
Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt.
Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme.
Naisel on aga parem mälu.
Ja nad omandavad paremini keeli.
Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu.
Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt.
Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad.
Naiste keeletaju põhjus peitub ajust.
Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud.
Aju vasak poolkera tegeleb keelega.
See piirkond kontrollib keelelisi protsesse.
Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera.
Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada.
Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem.
Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt.
Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata.
Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused.
Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid.
Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu.
Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus.
Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem.
Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju.
Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju.
Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas.
Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka.
See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele.
See ei ole suguluses hiina keelega.
Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest.
See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat.
Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel.
Vietnami keel on toonkeel.
See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse.
Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta.
Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust.
Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus.
Varem kasutati hiina kirjamärke.
Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu.
Seda keelt ei ole veel palju uuritud...
Avastage see, see tasub end tõesti ära!