Vestmik

et Kaubamajas   »   af In die afdelingswinkel

52 [viiskümmend kaks]

Kaubamajas

Kaubamajas

52 [twee en vyftig]

In die afdelingswinkel

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Lähme kaubamajja? Gaa- --s-na--i- --d----gsw-n-e- t--? G___ o__ n_ d__ a______________ t___ G-a- o-s n- d-e a-d-l-n-s-i-k-l t-e- ------------------------------------ Gaan ons na die afdelingswinkel toe? 0
Ma pean sisseoste tegema. Ek----- gaan-inkopi-s d--n. E_ m___ g___ i_______ d____ E- m-e- g-a- i-k-p-e- d-e-. --------------------------- Ek moet gaan inkopies doen. 0
Ma tahan palju sisseoste teha. Ek-wi- ba-- i-k-------oop. E_ w__ b___ i_______ k____ E- w-l b-i- i-k-p-e- k-o-. -------------------------- Ek wil baie inkopies koop. 0
Kus on bürookaubad? W-ar-i--d-e-k-n--o--e-o--gh--e? W___ i_ d__ k__________________ W-a- i- d-e k-n-o-r-e-o-i-h-d-? ------------------------------- Waar is die kantoorbenodighede? 0
Mul on vaja ümbrikke ja kirjapaberit. Ek---t -o-v-r---en b-i-f-ap--r-nod--. E_ h__ k_______ e_ b__________ n_____ E- h-t k-e-e-t- e- b-i-f-a-i-r n-d-g- ------------------------------------- Ek het koeverte en briefpapier nodig. 0
Mul on vaja tindipliiatseid ja markereid. Ek---t -al--n--e-n--en k-k- pe-n------g. E_ h__ b___________ e_ k___ p____ n_____ E- h-t b-l-u-t-e-n- e- k-k- p-n-e n-d-g- ---------------------------------------- Ek het balpuntpenne en koki penne nodig. 0
Kus on mööbel? W-a- i--d-e me-b-ls? W___ i_ d__ m_______ W-a- i- d-e m-u-e-s- -------------------- Waar is die meubels? 0
Mul on vaja kappi ja kummutit. Ek-he- ’n -as--n ----a-ika---odig. E_ h__ ’_ k__ e_ ’_ l______ n_____ E- h-t ’- k-s e- ’- l-a-k-s n-d-g- ---------------------------------- Ek het ’n kas en ’n laaikas nodig. 0
Mul on vaja kirjutuslauda ja raamaturiiulit. Ek--et ’n-le--en--r en ’n--oe--ak-no---. E_ h__ ’_ l________ e_ ’_ b______ n_____ E- h-t ’- l-s-e-a-r e- ’- b-e-r-k n-d-g- ---------------------------------------- Ek het ’n lessenaar en ’n boekrak nodig. 0
Kus on mänguasjad? W-a---- -i---p--l-oe-? W___ i_ d__ s_________ W-a- i- d-e s-e-l-o-d- ---------------------- Waar is die speelgoed? 0
Mul on vaja nukku ja kaisukaru. E- he- ’n-po--e---e--i--e---n----. E_ h__ ’_ p__ e_ t_________ n_____ E- h-t ’- p-p e- t-d-i-b-e- n-d-g- ---------------------------------- Ek het ’n pop en teddiebeer nodig. 0
Mul on vaja jalgpalli ja malemängu. Ek ----’--s-kkerb-- -n-’n---aa-s-------i-. E_ h__ ’_ s________ e_ ’_ s________ n_____ E- h-t ’- s-k-e-b-l e- ’- s-a-k-t-l n-d-g- ------------------------------------------ Ek het ’n sokkerbal en ’n skaakstel nodig. 0
Kus on tööriistad? W-ar-is--i-----ee---a-? W___ i_ d__ g__________ W-a- i- d-e g-r-e-s-a-? ----------------------- Waar is die gereedskap? 0
Mul on vaja haamrit ja saagi. E- h-t ’n-h-m--r--n ’--t-ng -o--g. E_ h__ ’_ h_____ e_ ’_ t___ n_____ E- h-t ’- h-m-e- e- ’- t-n- n-d-g- ---------------------------------- Ek het ’n hammer en ’n tang nodig. 0
Mul on vaja puuri ja kruvikeerajat. Ek---t--- --o- e---n ---o--edraai-r--odig. E_ h__ ’_ b___ e_ ’_ s_____________ n_____ E- h-t ’- b-o- e- ’- s-r-e-e-r-a-e- n-d-g- ------------------------------------------ Ek het ’n boor en ’n skroewedraaier nodig. 0
Kus on ehted? W--- i----e j-w--iersware? W___ i_ d__ j_____________ W-a- i- d-e j-w-l-e-s-a-e- -------------------------- Waar is die juweliersware? 0
Mul on vaja ketti ja käevõru. Ek-het--------sn-er--n -n-arm---- n--ig. E_ h__ ’_ h________ e_ ’_ a______ n_____ E- h-t ’- h-l-s-o-r e- ’- a-m-a-d n-d-g- ---------------------------------------- Ek het ’n halssnoer en ’n armband nodig. 0
Mul on vaja sõrmust ja kõrvarõngaid. Ek-h-t-’- -ing-----o--e--- no-i-. E_ h__ ’_ r___ e_ o_______ n_____ E- h-t ’- r-n- e- o-r-e-l- n-d-g- --------------------------------- Ek het ’n ring en oorbelle nodig. 0

Naised on keeleliselt andekamad kui mehed!

Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed. Keskmiselt on neil sama intelligentsustase. Kuid soolised pädevused on neil erinevad. Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt. Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme. Naisel on aga parem mälu. Ja nad omandavad paremini keeli. Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu. Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt. Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad. Naiste keeletaju põhjus peitub ajust. Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud. Aju vasak poolkera tegeleb keelega. See piirkond kontrollib keelelisi protsesse. Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera. Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada. Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem. Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt. Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata. Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused. Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid. Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu. Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus. Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem. Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju. Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju. Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas. Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele. See ei ole suguluses hiina keelega. Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest. See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat. Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel. Vietnami keel on toonkeel. See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse. Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta. Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust. Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus. Varem kasutati hiina kirjamärke. Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu. Seda keelt ei ole veel palju uuritud... Avastage see, see tasub end tõesti ära!